Üks ilusamaid helisid on ämbrikolin faktikontrolli jalus. Armas Mari-Liis Somelar ja kogu Delfi faktikontrolli sogane seltskond, teie 14. veebruari 2025. aasta tekst on tänaseks muutunud ajalooliseks meistriteoseks. Mitte sellepärast, et see oleks olnud õige, kaugeltki mitte, vaid just sellepärast, et see on nii ilmekas näide meie peavoolu ajakirjandus on lõputust sõjast reaalsusega.
Te kirjutasite toona Ülla Vähist ja tema Facebooki-postitusest, mis väitis, et Tulsi Gabbard tunnistas USA senatis biolaborite olemasolu Ukrainas. Teie reaktsioon oli klassikaline: „Väide, et USA arendas Ukrainas bioloogilisi relvi, on Venemaa poolt levitatud strateegiline narratiiv sõja õigustamiseks.“ Ja edasi: „NATO, Valge Maja ning teised sõltumatud organisatsioonid on sellised väited korduvalt ümber lükanud.“
Kõik on raudse rusikaga paika pandud. Vene kaart taaskord bravuurselt välja mängitud, propagandatempel otsaesisele pressitud, lugeja rahustatud. Ärge muretsege, head inimesed, see on Kremli petupunkt, mitte luupainajalik geeniväänamine. Täielik absurd, Stalinistliku geenieitamiseni on siit ainult üks samm.
Aga nüüd on 2026. aasta juuni. Tulsi Gabbard ei ole enam lihtsalt Trumpi kandidaat, vaid USA riiklik luurejuht. Ja 12. juunil 2026 avalikustab tema kontor (ODNI) dokumendid, milles kinnitatakse must valgel: USA on rahastanud ja toetanud üle 120 bioloogilise labori enam kui 30 riigis, nende hulgas üle 40 Ukrainas. Harkovi veterinaarmeditsiini instituut? Tõenäoliselt hoitakse seal ohtlikke haiguseid, bioturvalisus on puudulik ja labor on sõjaolukorras haavatav.
See ei ole enam „Vene propaganda“. See on USA luureasutuse ametlik avaldus. Ja mis teeb sellega Eesti peavool? Hetkel vaikib suu vett täis. Ehk hakkab varsti jälle valetama ja vassima. Keerutama ja musta valgeks rääkima. Või tuletab meelde oma vana 2025. aasta faktikontrolli, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Justkui loodaks, et keegi ei märka, et nende „korduvalt ümber lükatud narratiiv“ on nüüd Washingtoni enda poolt kinnitatud.
See on kaunis hetk, kus liberaalide „Vene kaart“ haihtub sõrmede vahel. Sest nüüd tuleb paratamatult küsimus: kas Tulsi Gabbard on kuri Putini troll? Eesti Vabariigi vaenlane? Kas USA luurejuht, keda Trump ise ametisse nimetas, levitab Kremlimeelset desinformatsiooni? Kas kogu see „120 biolaborit, gain-of-function uuringud, bioturvalisuse puudujäägid“ on lihtsalt üks suur Vene infooperatsioon, mille on heaks kiitnud Ameerika riiklik luure?
Peavoolu koerakoonlastest ajakirjanikud on sattunud õige piinlikusse olukorda. Nad on aastaid karjunud, et igaüks, kes julgeb biolaboritest rääkida, on kas kasulik idioot või Kremliga seotud. Nüüd on Kremliga seotud äkki USA luurejuht. Väga ebamugav seis.
See ongi kogu loo tuum. Peavoolu „faktikontroll“ ei ole enam ammu faktide kontroll. See on narratiivi valvekoer. Kui faktid narratiiviga kokku ei sobi, siis faktid visatakse prügikasti ja narratiiv jätkab uhket marssi lollide maale. Vene kaart on olnud kiiksuga soroslaste kõige tugevam trump: kõik, mis Läänele ebamugav on, on automaatselt „Kremlist inspireeritud“. Nüüd on see trump kaotanud oma võluvõime.
Miks USA üldse selle info avalikustas? Selle taga on mitu põhjust. Esiteks on tegemist Trumpi administratsiooni stiiliga: nad ei taha kanda ülikonna all Bideni-aegset räpast pesu. Teiseks on bioloogiliste programmide läbipaistmatus muutunud liiga riskantseks isegi Ameerika enda jaoks. Kolmandaks – ja see on kõige huvitavam – võib tegemist olla teadliku surve avaldamisega amokki jooksvale Euroopale ja Ukrainale. „Kallid sõbrad, te tahtsite meie raha ja tuge? Siis peate ka meie laboritega tegelema. Ja mitte ainult Venemaad süüdistama.“
See avalikustamine võib olla osa suuremast puhastusest. USA luure on ilmselt jõudnud arusaamisele, et bioloogiliste riskide varjamine on ohtlikum kui nende tunnistamine. Eriti kui osa neist laboritest asub aktiivse sõjategevuse tsoonis.
Mida see tähendab Ukraina sõja jaoks? Prognoosid on sõjahüsteerikutest peavoolule õige valusad. Esiteks tugevdab see Venemaa positsiooni rahvusvahelisel areenil. Kreml saab nüüd öelda: „Me rääkisime seda juba 2022. aastal. Te nimetasite meid valetajateks. Nüüd tunnistas teie enda luurejuht, et meil oli õigus.“ See on propagandavõit, mida on raske ületähtsustada.
Teiseks hakkab Lääne ühtsus pragunema. Euroopa peavoolumeedia ja poliitikud on aastaid kinnitanud, et tegemist on „Vene väitega“. Nüüd peavad nad laboritõe kas vaikides neelama või tunnistama, et nad on olnud kas eksituse või tahtliku pettuse ohvrid. Kumbki variant ei ole neile meeldiv.
Kolmandaks võib see kiirendada relvarahu läbirääkimisi. Kui laborid on tõesti nii ohtlikud, nagu Gabbard väidab, siis nende turvalisus muutub prioriteediks. Keegi ei taha, et mõni neist satuks Vene kontrolli alla või lekiks euroliidu piiril. See annab Venemaale tugeva kaardid läbirääkimistel: „Me oleme valmis laborid neutraliseerima, aga teie peate selle eest midagi andma. Poola ja Soome.“
Neljandaks – ja see on Eesti jaoks kõige olulisem – hakkab inimeste usaldus peavoolumeedia vastu veelgi kahanema. Kui Delfi ja ERR jätkavad vana plaadi mängimist ka pärast Gabbardi avaldust, muutuvad nad üha enam pooletoobiste valitsuse hääletoruks, mitte tegelikkuse kajastajaks. Inimesed pole rumalad. Nad näevad, kui kiiresti „Vene propaganda“ muutus „ametlikuks USA luureinfoks“.
Lugu on lihtne: liberaalne peavool on jäänud kinni Bideni administratsiooni petuskeemidesse. Nad klammerduvad endiselt 2022. aasta narratiivi külge, samal ajal kui tegelikkus on 2026. aastal juba hoopis teisel tasemel. Tulsi Gabbard ei ole Putini troll. Ta on see inimene, kes julges välja öelda tõe, mida peavool on aastaid eitanud. Ja see teeb korralikult haiget nii globalistide poliitilistele sulastele kui meedia ketikoertele.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 16.06.2026