Seadus küll ei defineerinud täpselt, mida halva käitumise ilminguteks peetakse, kuid selle võivad näiteks paigutuda arvete tasumata jätmine, deklareerimata töö tegemise või seotus äärmusorganisatsioonidega. Seadus hõlmab nii menetluses olevaid ja ka tagasiulatuvalt juba väljastatud elamislubasid. Elamislubade ülevaatamise kohustus on migratsiooniametil, selle otsuseid saab vaidlustada migratsioonikohtus.

Seadus on osa laiemast sisserändereeglite karmistamisest Rootsis praeguse parempoolse valitsuse ja seda toetava Rootsi Demokraatide partei poolt enne septembris toimuvaid parlamendivalimisi.

Opositsioon ja inimõigusrühmad on seadust kritiseerinud ja nimetanud seda meelevaldseks, kuna otsuseid hakatakse langetama käitumise põhjal, mida ei peeta otseselt kriminaalseks.

“Hea käitumise seadus jätab inimesed teadmatusse selle osas, milliseid tegevusi või väljendusviise võidakse nende suhtes arvestada. See õõnestab õigusriigi põhimõtteid ja printsiipi, et kõik on seaduse ees võrdsed,” leidis Stockholmis baseeruv organisatsioon  Kodanikuõiguste Kaitsjad (Civil Rights Defenders) oma avalduses.

Valitsus, mis võitis 2022. aasta valimised lubadusega vähendada sisserännet ja astuda karmilt vastu kuritegevusele, on öelnud, et inimesed, kes käituvad halvasti või panevad toime kuritegusid, ei ole riigis teretulnud.

“Keegi, kes ei näe vaeva, et õigesti käituda, ei tohiks arvestada siia jäämisega,” ütles rändeteemade minister Johan Forssell, kui eelnõu märtsis esitas.