MTÜ Turvaline Tartu saatis Presidendile avaliku märgukirja: Tartu vanglarent võeti vastu ilma sotsiaal-majandusliku, sisejulgeoleku ja tervishoiumõjude analüüsita.
Riigikogus 10. juunil vastu võetud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seadus (eelnõu 773 SE), mis loob õigusliku raamistiku välisriigi süüdimõistetud kurjategijate majutamiseks Tartu vanglas, on tekitanud Lõuna-Eestis tõelise pahameeletormi. Kodanikualgatuse MTÜ Turvaline Tartu avalik pöördumine Vabariigi Presidendile on pälvinud laia avalikkuse tähelepanu, jõudes sotsiaalmeedias kõigest kahe päevaga ligi 50 000 inimeseni. Kohalike elanike sõnum on selge: riigieelarve puudujääke ei tohi lappida tartlaste turvalisuse, arstiabi kättesaadavuse ja Eesti õigussüsteemi pikaajalise stabiilsuse arvelt.
Meie pöördumine Kadrioru poole ei põhine poliitilisel retoorikal, vaid faktidel ning sisejulgeoleku-, tervishoiu- ja õigussüsteemi ekspertide ametlikel ohuhinnangutel, mida parlamendi enamus otsustusprotsessis teadlikult eiras. Kui poliitikud keelduvad avalikkust kuulamast, peame lootma põhiseaduslikule järelevalvele ja Presidendi kaalutlusõigusele. Oleme edastanud Vabariigi Presidendile Alar Karisele märgukirja taotlusega jätta see seadus põhiseaduse § 107 alusel välja kuulutamata, kuna see on vastu võetud kiirustades, ilma elutähtsate mõjuanalüüsideta.
Miks on nn „vanglarent“ praegusel kujul otsene oht Eesti elanikele?
- Tervishoiukriis ja surve Maarjamõisa haiglale (Tervishoiumõjude analüüs tegemata)
Kavandatava kuni 600 välisriigi vangi toomine Tartusse tähendab automaatselt mastaapset lisakoormust kohalikule tervishoiusüsteemile, eelkõige Maarjamõisa haiglale (Tartu Ülikooli Kliinikumile). Kuna kinnipeetavate eriarstiabi ja erakorraline meditsiin tuleb tagada kohapeal, hakkavad uued välismaalastest patsiendid koormama niigi kriitilises seisus olevaid Eesti ravijärjekordi.
Seda hirmu kinnitab ametlikult ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna arvamus, kus hoiatatakse otsesõnu: kuna spetsialistide ja meditsiinitöötajate hulk on Eestis piiratud, võib spetsiifilise ja psühhiaatrilise abi kättesaadavus kohalikele elanikele veelgi väheneda, kui Tartu Vangla hakkab vajaliku teenuse osutamiseks spetsialiste kohalikult turult üle värbama.
- Majanduslik dumping kahjustab riigi pikaajalist arengut (sotsiaal-majanduslik analüüs tegemata)
Kui Rootsis kulub ühe vangi ülalpidamiseks ja valvamiseks hinnanguliselt 11 500 eurot kuus, siis Eesti riik plaanib vanglakohti rentida oluliselt odavamalt – orienteeruvalt 8500 euro eest vangi kohta kuus. Kui teine riik hoiab meie infrastruktuuri arvelt kokku miljoneid, samal ajal kui meie lepime vaid ‘kulude katmise ja väikese preemiaga’, siis me lihtsalt ei väärtusta oma riigi ressursse ja turvalisust piisavalt. Selline eelarvepoliitika ei too meile välismaalt tagasi Eestist lahkunud arste ega tippspetsialiste. Meie inimressurss on kriitiliselt piiratud ja selline läbikaalumata süsteemi koormamine süvendab spetsialistide põuda veelgi.
- Operatiivteenistuste halvenemine ja oht peredele (Sisejulgeoleku mõjude analüüs tegemata)
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Päästeameti peadirektorite ametlikud seisukohad on häirekell, mida riigivõim otsustas ignoreerida. Vanglarendi teenindamiseks vajaliku rohkem kui 300 uue vanglatöötaja värbamine olukorras, kus sisejulgeolekus juba valitseb tööjõupuudus, tuleb otseselt teiste ametkondade arvelt. Alustava vanglaametniku töötasu (2400 – 3000 eurot) loob ebavõrdse seisu ja rebib inimesi ära niigi kurnatud Lõuna-Eesti politseikomandodest ja päästeressurssidest, kus patrullpolitseiniku palk on vaid 2100 eurot.
Täna on PPA-s sadu ja Päästeametis üle 110 täitmata ametikoha. Sellise personali äravoolu otseseks tagajärjeks on see, et lisaks tänavakuritegevuse kasvule võib kriitiliselt halveneda politsei kui esmase reageeria suutlikkus ja kiirus jõuda lähisuhtevägivalla (koduvägivalla ja perevägivalla) väljakutsetele, jättes abi vajavad naised ja lapsed kaitseta. Päästeameti puhul tähendab mehitamata komando aga seda, et suitsusukeldumist ja elupäästetöid hakatakse tegema päästjate endi eludega riskides.
- Uus kriminaalne subkultuur ja kohtute ülekoormus
Riigi peaprokurör Astrid Asi on hoiatanud, et eelnõuga kavandatav erimenetlus välisriigi kodanike puhul ei mõju kuritegude ohjamisele hästi, vaid loob vanglasüsteemis soodsa pinnase omavahelisteks arveteõiendamisteks ja ohtliku kinnipeetavate omakultuuri tekkeks. Samal ajal märgib Tartu Maakohtu esimees Marek Vahing, et eelnõu toob kaasa drastilise ja prognoosimatu koormuse tõusu Tartu Maakohtule, Ringkonnakohtule ja Eesti Advokatuurile, halvates kohtute igapäevast töövõimekust süveneva ja kuluka tõlkekriisi tõttu. Samale riskile viitab ka Riigikohus, märkides, et menetluste kergekäeline lõpetamine võib luua olukorra, kus vanglas toime pandud massilised korratused, altkäemaksud või kinnipeetavate põgenemised jäävad reaalse õigusliku tagajärjeta.
Õigusriigile ei ole kohane teha riigieelarve hetkelise lappimise nimel laiahaardelisi julgeoleku-, tervishoiu- ja sotsiaalpoliitilisi eksperimente kiirustades ning ekspertide häält eirates. Kutsume Vabariigi Presidenti üles näitama riigimehelikku tarkust, suunates selle pooliku ja analüüsimata seaduse tagasi parlamendile sisuliseks revideerimiseks.
Mikk Saar, MTÜ Turvaline Tartu juhatuse liige