Uuringu juhtautor Kadri Arumäe Tartu Ülikoolist analüüsis kolleegidega 23 varasema teadustöö andmeid. Neist tuli esile selge muster: nutirakenduste kasutajad kaotasid kuue kuuga oma kaalust keskmiselt 2,5–3,5 kilogrammi. Seda on laias laastus 1,6–2 kilogrammi rohkem kui neil, kes osalesid traditsioonilistes programmides või alles ootasid ravijärjekorras.
Huvitaval kombel polnud rakenduse konkreetsed omadused tulemuse juures kuigi olulised. See, kas kasutaja luges täpselt kaloreid, kaasas meditsiinitöötaja või kasutas suhtlusfunktsioone, ei andnud märkimisväärseid lisaeeliseid.
Teadlaste hinnangul peitub seletus ilmselt selles, et inimene pöörab eesmärgile lihtsalt rohkem tähelepanu ja seetõttu kaal langebki. Rakendus hoiab elustiili muutuse iga päev inimese tähelepanu keskpunktis. Siis pole ilmtingimata vaja rakendusse lisada kulukaid lisavõimalusi, nagu näiteks arsti pidevat järelevalvet.
Teisalt napib teadlaste sõnul niisugusi teadustöid, kus inimesi oleks jälgitud aasta või isegi kauem. Seetõttu pole veel selge, kas saavutatud kaalukaotus püsib pikema aja vältel või kuidas on lood näiteks mitme aasta pikkuses võrdluses tavapärase nõustamisega. Lisaks möönab Arumäe kolleegidele, et valdkonnas kiputakse avaldama neid töid, kus jõutakse headele tulemustele.
Kuigi paar kaotatud kilogrammi ei pruugi alati tõsist ülekaalulisust ravida, on äpid teadlaste sõnul sellegipoolest taskukohane ja kättesaadav lahendus. Neid saab hästi ära kasutada selleks, et langetada kaalu tagasihoidlikumalt või siis hoida peale operatsiooni või ravimikuuri saavutatud tulemust.
Uurijad kirjutavad oma leidudest ajakirjas Scientific Reports.
