Venemaa üritab selliseid sõjalisi mulle luua Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola territooriumil, mille piires ta püüab takistada NATO riikidel oma relvasüsteeme kasutamast.
Venelaste eesmärgi kohta kasutatakse sõjaväeslängis lühendit A2/AD. See tuleb ingliskeelsetest sõnadest „anti-access/area denial”, vahendab Iltalehti.
See on piirkond, kus Venemaa soovib oma rakette, sensoreid ja hävituslennukeid kasutada näiteks Soome sõjalise tegevuse takistamiseks.
Sõjaväeallikad rõhutavad, et Venemaa armee ei vajaks neid mulle, kui ta poleks valmis variandiks, kus Kreml annab talle rünnakukäsu.
USA More õhuväe eksperdid esitlesid Iltalehtile piirkondi, kus Venemaa sooviks luua A2/AD-mulli.
Need punased ringid on muutunud üha suuremaks probleemiks. Me kasutame neid taktikalisel tasandil Venemaa maa-õhk-võimekuse ja õhutõrje raketisüsteemide kirjeldamiseks, näitab kolonelleitnant Jonathan ‘Rev’ Hassell NATO idatiiva sõjalis-strateegilist kaarti.
Hassell on Lähis-Ida sõdades karastunud lahingpiloot. Tema ülesandeks on koolitada NATO eesliinil olevate kaitsjate, soomlaste ja poolakate seast maailma parimaid F-35 piloote.
Kardetakse, et NATO riigid ei suudaks kaitseliidu idapiiri lähedal saavutada absoluutset õhuülekaalu.
See avaks Venemaa maavägedele võimaluse proovida mõnda territooriumi vallutada. Hasseli esitatud kaart illustreerib, kuidas näiteks Siilinjärvis asuv Karjala õhuvägi asub Venemaa A2/AD-mulli sees.
Venemaa süsteemid on väga surmavad. Nad suudavad tuvastada neljanda põlvkonna hävitaja kohe, kui see õhku tõuseb, ja tulistada selle pihta rakette. Hasseli sõnul on selle vastu sadade kilomeetrite kauguselt väga raske end kaitsta.
Soome õhuväe praegune hävitaja Hornet on neljanda põlvkonna hävitaja.
Igapäevase meediakajastuse põhjal võib mõnel soomlasel jääda mulje, et Euroopa riikide kaitse on nõrk ja et Ameerika Ühendriigid More jätavad eurooplased Putini meelevalda.
Kumbki neist ei vasta tõele.
Kas olete märganud, et riigid, kes on viimastel aastatel F-35 ostulepingu allkirjastanud, asuvad Euroopa idaosas? Sellel peab ju olema mingi põhjus, eks? esitab Hassell retoorilise küsimuse.
Euroopa riigid on tellinud üle 700 hävitaja F-35. Mõned neist on juba operatiivses kasutuses.
„Me toome need riigid kokku, et luua integreeritum kaitse kogu Euroopale ja eriti NATO-le,” võtab Hassell kokku.
NATO sõjandusekspertide sõnul suudavad varghävitajad F-35 murda läbi Venemaa punastest ringidest ja lennata nende sees.
USA More strateegia on varustada Euroopa nii tugeva õhuväega, et ameeriklased saaksid osa oma praegusest varustusest Euroopast välja viia.
Kui Euroopa riikidel on üle 700 F-35 hävitajaga õhuvägi, ei ole Venemaa praktiliselt võimeline NATO riike ähvardama – või kui Venemaa peaks ründama, ebaõnnestuks tema operatsioon.
Praegune USA More strateegia on pärand demokraadist presidendilt Barack Obamalt (2009–2017). President Donald Trump rakendab seda muidugi mittediplomaatilisemal viisil kui Obama.
Sõdurite arvu poolest saab Euroopa ise hakkama ja see ei ole arvamus ega hinnang, vaid fakt.
Artikli 5 stsenaariumi korral oleks minu vastutusalas ligi miljon sõdurit, rõhutas Saksa kindral Ingo Gerhartz Lennart Meri konverentsil. Ta on NATO Brunssumi peakorteri ülem.
Brunssumi NATO ühisoperatsioonide peakorteri vastutusala ulatub Soome lahest Ungari ja Slovakkiani ning NATO idapiirist Atlandi ookeanini. Piirkonnas elab üle poole Euroopa elanikkonnast.
Gerhartz loodab, et avalik debatt on ratsionaalsest ja sõjalisest vaatenurgast mõõdukam.
Kui arvestada Euroopa NATO riikide õhujõudude ühendatud võimekust, on Gerhartzi soov mõõdukusele õigustatud.
Me räägime alati sellest, mida Trump igal ajahetkel mainib. Euroopa NATO ülema vaatenurgast ütleksin, et peame kurtmise lõpetama ja edasi liikuma, rõhutas Gerhartz.
Loomulikult ei lakka nutt ja kära, sest Trumpi isiksuses on midagi, mis paneb mõned inimesed temast kirjutatud uudiseid alla neelama.
Sellegipoolest oleks isegi natuke tervet mõistust soovitav. Euroopa kaitse on juba väga tugev ja meie silme all aina tugevamaks muutub.
NATO korraldas iga-aastase ühisõppuse Ramstein Flag. NATO õhu- ja raketitõrje ühisväe ülemjuhataja kindral James Hecker selgitas Ramstein Flagil mängu olemust.
Erinevate NATO riikide hävitajad viisid läbi simuleeritud rünnakuharjutusi A2/AD-mullides, et NATO õhuväed saaksid Venemaa õhuruumis läbi viia reaalseid operatsioone.
„NATO integreeritud õhu- ja raketitõrjet saab kasutada nende anti-access/area denial tsoonide vasturünnakuks. Seejärel viime läbi rünnakuoperatsiooni, kus püüame lennuki Venemaa sisemusse viia,“ ütles Hecker.
Hecker rõhutas, et osalejad harjutasid NATO uute kaitseplaanide rakendamist.
Seega hõlmavad need valmisolekut õhuväe operatsioonideks Venemaa õhuruumis. Venemaa-meelsed trollid ei tohiks tahtlikult valesti aru saada: NATO ei ründa Venemaad.
See puudutab NATO soovi saata Vladimir Putinile strateegiline sõnum.
Enam ei arvata, et näiteks Soomet või Eestit rünnanud venelasi viivitataks esmalt, et oleks aega abivägede toomiseks ja vasturünnaku ettevalmistamiseks.
NATO on muutnud oma sõjalist doktriini.
A2/AD-mullide lõhkumine tähendab, et NATO ründaks Venemaa maad oma rakettide ja kobarpommidega Venemaa rünnaku esimestel tundidel.
NATO allikate sõnul oleksid sihtmärkideks Vene armee raketi- ja raketiheitjaplatvormid, õhuväebaasid, radarid, juhtimiskeskused, elektroonilise sõjapidamise süsteemid, suurtükiväe positsioonid, laevad ja maavägede soomusformatsioonid.
Kaitsja purustaks Venemaa rünnaku esimese 12 tunni jooksul.
Ukraina sõjast on õpitud, et venelastel ei tohi lubada maismaa-alasid okupeerida ega neid kindlustada. Neid on väga raske välja tõrjuda, rõhutas kõrge NATO allikas uute kaitseplaanide koostamise ajal.
F-35 koolitaja Hassell näitab teist pilti. Selles tuvastab Ameerika hävituslennuk oma radariga Vene relvasüsteemid.
F-35 on peaaegu nagu AWACS-luurelennuk, sõnab Hassell.
Pole juhus, et õppuse Ramstein Flag 26 põhjaosa toimub Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis.
Õppus algas esmaspäeval, 8. juunil ja lõpeb 19. juunil.
Põhjalas võetakse kasutusele maantee lennubaasid.
Lapimaa õhuväge külastavad Saksa õhuväe hävitajad Tornado ja Eurofighter ning USA More merejalaväe hävitajad F-35B Lightning II. Rovaniemile tuuakse ka õhust tankimise lennukid.
Satakunta õhuvägi võõrustab Pirkkalas USA More õhuväe hävitajaid F-35A Lightning II ja alliansi ühiseid mehitamata luurelennukeid RQ-4D Phoenix.
Tikkakoskisse saabuvad Hispaania More õhuväe hävitajad EF-18 Hornet ja Poola õhuväe hävitajad F-16 Fighting Falcon.
Putini vaatenurgast on NATO ennetav heidutus nii tugev, et see purustab Venemaa unistused sõjalisest eelisest. Seetõttu võib oodata palju ähvardavat retoorikat venelaste poolt.