Ameerika Ühendriigid More on kutsunud Soome liituma mitteametliku „võimekate NATO riikide” grupiga. Grupp kohtus hiljuti, et kavandada teed olukorra suunas, kus Euroopa riigid kannavad alliansi võimete eest suuremat vastutust.
Kohtumine toimus eelmisel nädalal Norras Bergenis. Grupp kohtus üsna vaikselt, kuna teemat on nii Euroopa kui ka Ameerika meedias vähe kajastatud, vahendab Iltalehti.
Kohtumisele kutsuti Euroopa NATO riigid, kes on pühendunud ühistele kaitsekulutuste eesmärkidele ja kes USA More vaatenurgast on võimelised kokku leppima praktilises ümberkorraldamises. Bergenis arutati konkreetsete küsimuste hulgas, milliseid tavapäraseid võimekusi peaks Euroopa hakkama täitma, kuna USA More vähendab oma investeeringuid NATO-sse.
Saksa väljaanne Spiegel teatas maikuus, et USA More kavatseb tulevikus Euroopale tarnida oluliselt vähem sõjalaevu, droone, hävituslennukeid ja õhus tankimise lennukeid.
Bergeni kohtumisel osalesid ameeriklastest teiste seas USA More kaitseministeeriumi asekantsler Elbridge Colby ja NATO Euroopa vägede juhataja kindral Alexus Grynkewich. Colby juhtis USA More riigikaitse strateegia väljatöötamist president Donald Trumpi administratsioonis tema esimesel ametiajal.
Ka Soomel oli märkimisväärne sõjaline ja kaitsepoliitiline esindatus, kuna kohtumisel osalesid Soome kaitseväe strateegiaülem kindralmajor Sami Nurmi ja kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juhataja Otto Saxén.
Soome on varem olnud tõrjuv väiksemate koalitsioonide moodustamise suhtes NATO-s. Välis- ja julgeolekupoliitika allikad ütlesid Iltalehtile, et kutse Bergenisse võeti vastu, kuna üleminekuajal peeti paremaks olla otsustusprotsessi kaasatud kui sellest väljaspool.
Soome on pikka aega oma kaitsesse investeerinud ja on NATO-s samuti tunnustust pälvinud. Iltalehti allikate sõnul kutsus Colby Bergenis viibivaid soomlasi üles jätkama samas vaimus.
Ta kiidab sotsiaalmeedias kohtumist kui „erakordselt produktiivset”.
Colby kirjutab, et koos minnakse julgelt NATO 3.0 tuleviku poole.
Need liitlased ei palu almusi, vaid abikäe ulatamist: selgust, koostööd ja ühistööd sellistes küsimustes nagu planeerimine ja kaitsetööstuse investeeringud, märkis ta.