Merre sattunud naftareostuse ühe võimaliku tõrjevahendina on kasutusele võetud dispergandid ehk dispergeerivad ühendid, mis jagavad nafta väikesteks tilkadeks. Sedaviisi hajub nafta veesambas kiiremini, vähendades reostuse otsest mõju mereelustikule ja võimaldades mikroobidel seda lihtsamalt lagundada.
Eelkõige reageerivad mikroobikooslused
Kolm kuud kestnud uuringus analüüsisid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi töörühma teadlased koos Norra kolleegidega, kuidas käituvad mikroobikooslused dispergeeritud toornaftat või ainult disperganti sisaldavas merejääs. Katsete käigus hakkasid disperganti sisaldavas jääs domineerima külmalembesed bakterid perekondadest Oleispira, Bermanella ja Pseudoalteromonas. Praeguse arusaama järgi on merevees just need mikroorganismid naftas leiduvate süsivesinike peamised lagundajad.
Mikroobide genoome analüüsides jõudsid teadlased olulise avastuseni. Selgus, et uuritud bakteritest suutsid mõned toota ensüüme, mis võimaldavad lagundada ka dispergandi koostisosi, sealhulgas nafta hajutamiseks kasutatavaid pindaktiivseid aineid. Neist paljudel olid välja kujunenud ka külma ja muude keskkonnastressiga seotud tingimuste talumiseks vajalikud kohastumused.
Kuigi dispergant kasvatas naftat lagundavate bakterite osakaalu, ei hakanud nafta seetõttu märkimisväärselt kiiremini lagunema. Küll aga avaldas see tugevat mõju bakterite elutegevusele, millele viitasid sarnased muutused nii disperganti kui ka dispergeeritud naftat sisaldanud katse variantides. Põhjusena pakuvad teadlased mikroobide väga väikest arvukust merejääs, mille tõttu olid ka katses domineerinud mikroobid eeskätt kohastunud äärmuslikes jääoludes ellu jääma.
Merejää uuringud jätkuvad
Avaldatud tulemused aitavad teadlastel paremini mõista, kuidas Arktika mereökosüsteemid võimalikele naftareostustele reageerivad ja millised reostuse tõrjemeetodid võivad jäises piirkonnas kõige paremini toimida. Uuringu autorite sõnul tuleb dispergantide kasutust merejääs praegu veel ettevaatlikult hinnata. Kuigi need ained muudavad jää mikroobikooslusi kiiresti ja suunavad neid näiliselt naftat lagundavate liikide poole, ei tähenda see automaatselt reostuse kiiremat kadu.
Uuringul oli ka piiranguid. Katsed toimusid kontrollitud tingimustes labori mesokosmides ehk tehiskeskkonnas, mis jäljendas merejää teket. Tegelikus Arktikas mõjutavad nafta käitumist lisaks jää omadustele ka hoovused, ilmastik, valgusolud ja paljud teised tegurid. Samuti oli mikroobide arvukus jääs väga väike, mis võis piirata nende võimet naftat lagundada.
Teadlased kirjutavad oma uuringust ajakirjas FEMS Microbes.