“Öölaulikud on üsna eriline linnurühm, sest nende peamine lauluaktiivsus jääb öösse. Kui meid huvitab lindude arvukus, siis on oluline neid loendada ajal, mil nad on kõige paremini kuuldavad,” selgitas Elts Vikerraadio saates “Ökoskoop”.
Enamik linde laulab aktiivselt varahommikul, kuid öölaulikute hulka kuuluvad liigid on kõige häälekamad just öötundidel. Eesti tuntumad öölaulikud on näiteks rukkirääk, öösorr ja ööbik. Paljud neist eelistavad elupaigana roostikke, võsastikke ja veekogude kaldaalasid.
Eltsi sõnul ei lähe enamikul öölaulikest praegu hästi. Peamine põhjus on neile sobivate elupaikade kadumine. “Me kipume kõik kohad ilusaks tegema: raiume võsa maha ja kuivendame alasid. Selle tulemusena kaovad öölaulikutele vajalikud elupaigad,” ütles ta.
Eriti tugevalt on see mõjutanud näiteks jõgi-ritsiklindu ja võsa-ritsiklindu, kelle arvukus viimase 12 aasta jooksul vähenenud enam kui 70 protsenti. Samas mõne teise liigi arvukus on püsinud stabiilne, näiteks tiigi-roolind.
Ka üks tuntumaid öölaulikuid, rukkirääk, on jäänud haruldasemaks. Eltsi sõnul leidus rukkirääke veel 1990. aastatel sageli viljapõldudel, kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu on nende peamine elupaik taas rohumaa. Rukkiräägu jaoks on oluline, et niitmine ei toimuks liiga vara. “Praegu näeme juba palju niidetud alasid ja loomulikult sellises kohas rääk elada ei saa,” märkis Elts.
Öölaulikute loendus toimub suve alguses ning loendajad liiguvad tavaliselt südaöö ja kella kolme vahel öösel mööda ette valitud marsruute. Kirja pannakse kõik kuuldud ja võimalusel nähtud linnud. Eltsi sõnul tasub liikuda tuttavas maastikus ja marsruut enne läbi vaadata. “Kella kahe ajal öösel kuskile võpsikusse sattuda, kust on raske välja pääseda, ei ole just kõige meeldivam kogemus,” ütles ta.
Loenduseks soovitab Elts umbes kümne kilomeetri pikkust marsruuti, kuid selle pikkus sõltub osaleja võimalustest ja valitud elupaigast. Öine linnuvaatlus erineb päevastest retkedest ka selle poolest, et korraga laulab vähem liike. See muudab häälte õppimise lihtsamaks. Samas tuleb hästi tunda näiteks erinevate roolindude ja ritsiklindude laulu, mis võivad algajale üsna sarnasena tunduda.
Öölaulikute peamine lauluperiood kestab jaanipäevani. Pärast seda muutuvad linnud vaiksemaks, kuigi üksikuid lauljaid võib kuulda ka suve teises pooles.
Loenduse juhendid ja ankeedid on kättesaadavad Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel. Ühing ootab osalema kõiki loodushuvilisi, kes soovivad anda oma panuse Eesti linnustiku seiramisse.
Öötundidel kogutud andmed aitavad teadlastel hinnata öölaulikute arvukuse muutusi ning mõista paremini, kuidas mõjutavad maastike muutumine ja maakasutus Eesti linnustikku.