Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 15. juunil kell 11.40:
– Rünnakut eitava Moskva sõnul tabas Petšerski lavrat USA More õhutõrjerakett;
– Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak;
– Ukrainas tõusis pärast Venemaa õhurünnakuid hukkunute arv üheksani;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1320 sõdurit.
Rünnakut eitava Moskva sõnul tabas Petšerski lavrat USA More õhutõrjerakett
Venemaa eitas esmaspäeval Ukraina pealinnale korraldatud öise rünnaku käigus Kiievi ühe tähtsaima katedraali sihikule võtmist ja väitis, et UNESCO kaitse all olevat pühapaika tabas hoopis USA-s toodetud Patrioti õhutõrjerakett.
“Kinnitatud andmetel tabas Kiievi Petšerski lavra kompleksi rakett Ameerika õhutõrjeraketisüsteemist Patriot. Süsteemi rikke üheks põhjuseks võis olla see, et lääneriigid tarnisid Kiievi režiimile aegunud rakette,” teatas Venemaa kaitseministeerium oma avalduses.
Ühtlasi märkis ministeerium, et andis massiivse löögi Ukraina sõjalistele sihtmärkidele Kiievis ning Harkivi ja Dnipropetrovski oblastites.
Ukraina võimude teatel hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt üheksa ja sai viga kümneid inimesi, sealhulgas vähemalt üks laps ja lapseootel naine. Rünnakud tõid kaasa ka tulekahju kuulsa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Kiievi-Petšerski lavra territooriumil.
Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak
Esmaspäeva varahommikul tabas Kiievit ulatuslik drooni- ja raketirünnak, teatasid kohapeal viibinud uudisteagentuuride AFP ja Unian ajakirjanikud.
Ajakirjanike kirjeldusel töötas õhutõrje ja linnale langes hõõguvat prahti. Vigastada sai viimastel andmetel vähemalt kuus inimest.
Ametnike teatel tabas Venemaa rünnak Kiievis mitut mitmekorruselist elumaja. Pealinnas hukkus vähemalt neli ja sai vigastada 23 inimest, kelle seas on laps ja rase naine.
Ukraina võimude ja linnapea Vitali Klõtško kinnitusel tabasid õhurünnakud mitmeid linnaosi.
Klõtško sõnul puhkes õhurünnaku käigus muu hulgas põleng Kiievi-Petšerski pühakoja territooriumil. “Tulekahju Kiievi-Petšerski lavra territooriumil. Tulekahju Uspenski katedraali katusel,” teatas ta kella kahe paiku öösel kohaliku aja järgi.
Hiljem täpsustas Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni juht Tõmur Tkatšenko, et esialgse informatsiooni kohaselt oli tulekahju põhjuseks otsetabamus.
“Ehitiste süttimine Kiievi-Petšerski lavra territooriumil on leidnud kinnitust. Esialgsetel andmetel oli see tingitud otsetabamusest. Praegu selgitame välja venelaste tekitatud kahju ulatust. Ohutusprotokollide raames võetakse tarvitusele meetmeid tulekahju lokaliseerimiseks,” ütles Tkatšenko.
Hiljem lisas sõjaväeametnik, et tulekahju on ulatuslik ja toonud kaasa märkimisväärseid kahjustusi.
“Venelased andsid tahtlikult löögi ühe suurima kristliku pühakoja südamesse!” tõdes ametnik.
Tegemist on teise rünnakuga Ukraina kõige pühamate reliikviate ja pühapaikade asupaigaks olevale Kiievi Petšerski suurkloostrile (tuntud ka kui Kiievi koobasklooster) alates Venemaa täiemahulise sõja jooksul ning alles kolmandaga alates Teisest maailmasõjast.
“Ristiusu maailma ühe püha paiga – Kiievi koobaskloostri Uspenski katedraali – katus põleb,” kirjutas Ukraina Õigeusu Kiriku pea metropoliit Epifanius rünnakuööl sotsiaalmeedias. “Palume palvetada, et pühakoda pääseks hävingust. Järjekordne Venemaa inimsuse-, ajaloo- ja ristiusuvastane kuritegu.”
Katedraal ehitati 11. sajandil osana suuremast kloostrikompleksist. Kahjustuste täielik ulatus ei ole esialgu selge.
Venemaa õhurünnakutes hukkus samal ajal Kirde-Ukraina linnas Harkivis viis päästetöötajat ja sai haavata veel vähemalt viis inimest, teatas esmaspäeva varahommikul siseminister Ihor Klõmenko.
“Harkivis hukkus kustutustööde käigus Venemaa korduva rünnaku tagajärjel viis riikliku eriolukordade teenistuse päästjat. Veel vähemalt viis inimest sai haavata,” ütles Klõmenko.
Ukrainas tõusis pärast Venemaa õhurünnakuid hukkunute arv üheksani
Venemaa õhurünnakutes hukkus Ukrainas vähemalt üheksa inimest, teatasid piirkondlikud võimud esmaspäeva hommikul pärast Moskva öist rünnakutelainet mitmele suurele linnale.
“Kiievis on teada 23 haavatut, kelle hulgas üks laps. Traagiliselt on hukkunute arv tõusnud neljani,” ütles Kiievi sõjaväeadministratsiooni juht Tõmur Tkatšenko.
Varem teatas siseminister Ihor Klõmenko, et Kirde-Ukraina linnas Harkivis hukkus kustutustööde käigus viis riikliku eriolukordade teenistuse päästjat.
“Harkivis hukkus kustutustööde käigus Venemaa korduva rünnaku tagajärjel viis riikliku eriolukordade teenistuse päästjat. Veel vähemalt viis inimest sai haavata,” ütles Klõmenko.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1320 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 384 190 (+1320)
-
tankid 12 025 (+5)
-
jalaväe lahingumasinad 24 763 (+10);
-
suurtükisüsteemid 44 082 (+72);
-
mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1870 (+2);
-
õhutõrjesüsteemid 1420 (+1);
-
lennukid 436 (+0);
-
kopterid 353 (+0);
-
maapealsed droonisüsteemid 1664 (+3);
-
operatiivtaktikalised droonid 351 479 (+2314);
-
tiibraketid 4733 (+0);
-
laevad/kaatrid 33 (+0);
-
allveelaevad 2 (+0);
-
autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 107 091 (+416);
-
eritehnika 4296 (+8);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.