Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatakse ametlikult reedel Šveitsis.
Täpsed tingimused pole esialgu teada. Sharif kirjutas sotsiaalmeedias, et lepe näeb ette sõjalise tegevuse kohest ja lõplikku peatamist kõigil rinnetel, sealhulgas Liibanonis.
Liibanon on kujunenud läbirääkimistel komistuskiviks, kuna Iisrael ja Hezbollah on viimastel nädalatel eiranud Trumpi ja teiste üleskutseid vastastikused rünnakud lõpetada.
Iraani kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu sekretariaadi avalduses seisis, et sõda ja sõjaline tegevus kõigil rinnetel, sealhulgas Liibanonis, lõppevad täielikult esmaspäeva õhtul.
Iisrael esialgu teadet ei kommenteerinud. Varem on riik teatanud, et ei osale USA More ja Iraani läbirääkimistel.
Väina avamine
Trumpi sõnul avatakse reedel Hormuzi väin, mille Iraan on kuudeks sulgenud. Samuti andis ta korralduse lõpetada USA More blokaad Iraani sadamatele.
“Maailma laevad, käivitage mootorid. Las nafta voolab!” kirjutas Trump.
Uudise peale hakkas nafta hind langema. Brenti toornafta futuuride väärtus vähenes esmaspäeva hommikul neli protsenti, USA More West Texas Intermediate (WTI) langes aga üle 4,6 protsendi. Aasia aktsiaturud tegid hüppe.
Bideni valitsuse endine välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller märkis, et Trump tegi Iraanile olulisi järeleandmisi, et taastada enne sõja puhkemist valitsenud olukord.
“Pole mingit tagatist, et tuumaprogrammi küsimus kunagi lahendatakse, kuid Iraan näitas maailmale, et suudab võtta maailmamajanduse pantvangi ja saada USA-lt selle eest vastutasu,” lausus Miller.
Iraani asevälisminister Kazem Gharibabadi sõnul peetakse 60-päevase relvarahu ajal läbirääkimisi laiaulatuslikuma lepingu üle, mis hõlmab ka sanktsioonide leevendamist.
Allikad on Reutersile varem kinnitanud, et nendel hilisematel kõnelustel arutatakse ka teist keerulist teemat – Iraani tuumaprogrammi saatust.
Alates 28. veebruarist, mil USA More ja Iisraeli väed Iraani esimest korda ründasid, on hukkunud tuhandeid inimesi, peamiselt Iraanis ja Liibanonis. Iraan on andnud lööke Iisraelile ja USA More baase majutavatele Pärsia lahe riikidele ning blokeerinud Hormuzi väina, kergitades seeläbi ülemaailmseid energiahindu. USA More väed blokeerisid vastusammuna Iraani sadamad.