Rahel (19, nimi muudetud) on mitu korda endale nabaneedi augu teinud, kuid esimesed katsetused ei õnnestunud kõige paremini: „Panin needi liiga väikese nahajupi külge, mistõttu hakkas ehe välja kukkuma ja auk mädanema.“ Rahel proovis ka endale septumit (teatud ninaneeti – ÕL) panna, mis aga ebaõnnestus. Tüdruk surus sukanõela ninast läbi, kuid neediauk sattus vale koha peale, nõel ei läinud läbi nina vaheseina ja tekkinud haav hakkas veritsema. Lisaks on neiu teinud endale ise kõrvaauke. Praeguseks on need kinni kasvanud ja Raheli uued kõrvaaugud tegi juba professionaal.
Ise needistamine on ohtlik
POPULAARNE: „Omaalgatuslik kehaaugustamine on noorte seas järjest sagedasem,“ nendib Sandra Metsniit, kes sellega professionaalsel tasemel tegeleb.
Foto: Mikk MetsniitMetsniit tõdeb, et kuigi ise needistamine pole uus teema, ei saa seda ikkagi heaks kiita. Kehaaugu tegemine eeldab teadmisi anatoomiast, materjalidest, infektsiooni ennetamisest ja paljust muust. Suurim risk ei pruugi olla mitte vahend, vaid teadmiste puudumine ja ebasobiv ehe.
Terviseameti ilu- ja isikuteenuste valdkonna teenuse juhi Olga Gurjanova hinnangul võivad kodustes tingimustes tehtud augustamisega kaasneda suuremad terviseriskid, kuna küsitavad on nii protseduuri tegija pädevus, kasutatavate vahendite ohutus kui ka hügieeninõuete täitmine. Selle tagajärjel võivad tekkida põletikud, infektsioonid, allergilised reaktsioonid, armistumine ja muud tervisekahjustused. Raskematel juhtudel võivad tervisekahjustused olla püsivad.
