“Alates 2024. aastast oleme selle kõrvale toonud ka Veiko Tammjärve loodud graafilise loo, mis aitab visuaalses vormis mõista, kuidas 1941. aasta juuniküüditamine algas ja kuidas see inimeste ellu tungis,” märkis instituut oma pressiteates. “See pildiseeria ei ole tavapärane ajalooartikkel, vaid vahetu ja mõjus visuaalne jutustus. See aitab minevikku lähemale tuua ka neile, kes ehk pikki ajalookäsitlusi tavaliselt ei loe, kuid keda kõnetab pilt, lugu ja inimlik vaade.”

Pühapäeval mälestatakse juuniküüditamise ohvreid mitmel pool Eestis toimuvate üritustega.

1941. aasta 14. juuni varahommikul alanud aktsiooniga saatis Nõukogude režiim Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest – nende seas naisi, lapsi ja eakaid inimesi. Küüditamine oli üks kommunistliku režiimi rängemaid kuritegusid ja puudutas pea iga perekonda Eestis.

Välisministeerium meenutas, et Venemaa kasutab samu meetodeid ka tänapäeval, olles agressioonisõjas Ukraina vastu viinud sealt sunniviisiliselt ära rohkem kui 20 000 ukraina last, röövides neilt lapsepõlve, kodu, perekonna ja sageli ka nende identiteedi.

“Eesti töötab aktiivselt selle nimel, et kõik küüditatud Ukraina lapsed pääseksid koju tagasi ja Venemaa agressiooni eest vastutajad toodaks eritribunali ette. Vaid vastutusele võtmine võimaldab vältida selliste tragöödiate kordumist,” rõhutas välisministeerium.