Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 14. juunil kell 8.20:

– Ukraina ründas keemiatehast Tuula oblastis;

– Analüütikud: Venemaa pealetung Ukrainas aeglustunud;

– Zelenski võib järgmisel nädalal Trumpiga kohtuda;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit.

Ukraina ründas keemiatehast Tuula oblastis

Ukraina ründas ööl vastu pühapäeva keemiatehast Venemaa Tuula oblastis, põhjustades seal tulekahju.

Tuula oblasti kuberner Dmitri Malejev teatas pühapäeva hommikul, et allatulistatud Ukraina droonide tükid langesid Novomoskovski tööstusettevõtte territooriumile. Venemaa võimud liialdavad traditsiooniliselt oma õhutõrje tõhususega ja vähendavad rünnakute tagajärgede tähtsust, rääkides peamiselt allatulistatud droonide rusudest, mis maha kukkudes tulekahjusid põhjustavad.

Kuigi kuberner ei täpsustanud tehase nime, levib sotsiaalmeedias teave, et tegemist on Azoti keemiatehasega. Täpsemalt teatas Venemaa uudisteväljaanne Astra seal toimunud tulekahjust, viidates oma videoanalüüsile. See pole esimene rünnak tehase vastu; seda rünnati ka 2025. aasta suvel.
Tehase territooriumil puhkenud tulekahju näitasid ka NASA FIRMS satelliidiandmed.

Ka sõltumatu uudistekanali Exilenova Plus andmetel süttis Ukraina õhurünnaku järel Tuula oblastis asuvas Novomoskovski linnas asuv keemiatehas Azot.

Na região de Tula

Foi atacada a empresa Azot (Novomoskovsk Joint Stock Company Azot), uma das principais empresas químicas da Rússia, em Novomoskovsk. pic.twitter.com/EIvTjOuX6m
— Paula Branco (@PaulaBranco16) June 14, 2026

Tehas toodab mineraalväetisi, ammoniaaki, orgaanilisi plaste ja vaike, kloori, seebikivi, kaltsiumkloriidi, kontsentreeritud ja kõrge puhtusastmega lämmastikhapet, argooni ja metanooli, mida kasutatakse ka lõhkeainete tootmisel.

☠️
Footage from Novomoskovsk, Tula Region, following a Ukrainian overnight attack. Local residents report a fire at the Azot chemical plant, an industrial facility in the area. pic.twitter.com/GDqSF5EJ9B
— △ (@TheDeadDistrict) June 14, 2026

Novomoskovsk asub Ukrainast umbes 395 kilomeetri kaugusel.

Lisaks teatavad Venemaa ja Ukraina Telegrami kasutajad rünnakutest Rõbinskile Jaroslavli oblastis, Vjazmale Smolenski oblastis ja Orjolile.

Ukraina kanal Exilenova+ väidab, et Rõbinskis on uuesti rünnatud Tempi naftahoidlat, mis on Vene riiklike reservide hoidmise ameti Rosrezerv rajatis, kus hoitakse kütust. Eelmine rünnak tabas seda 2025. aasta detsembri lõpus.

Ukraina on oma hoogustunud õhurünnakute käigus Venemaa sõjalise infrastruktuuri vastu tehast droonidega korduvalt rünnanud, sealhulgas 8. juunil ja 24. mail.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist taristut sügaval Venemaa territooriumil ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võimet sõda jätkata.

Analüütikud: Venemaa pealetung Ukrainas aeglustunud

Ukraina linnad on kuude kaupa kannatanud Venemaa üha intensiivsemaks muutunud pommitamise all, kuid lahinguväljal on Venemaa pealetung hakanud näitama raugemise märke, selgub uudisteagentuuri AFP koostatud analüüsist.

Rohkem kui neli aastat pärast sissetungi on Vene kaitseministeeriumi teated Ukraina linnade ja külade vallutamise kohta muutunud harvemaks. Mõnedes piirkondades on Ukraina vägedel õnnestunud isegi alasid tagasi võtta.

USA More mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) andmetel põhineva Agence France-Presse’i (AFP) analüüsi kohaselt kaotas Vene armee aprillis ja mais Ukrainas rohkem territooriumi, kui juurde võitis.

Kuigi need territoriaalsed edusammud on olukorra muutmiseks liiga väikesed, illustreerivad need siiski Vene relvajõudude kasvavaid raskusi.

“Vene armee edasiliikumine toimub äärmiselt aeglases tempos,” ütles Vene sõjandusekspert Aleksandr Hramtšihhin AFP-le.

Ehkki Vene sõjavägi on Ukraina omast suurem ja paremini varustatud, on droonide kasutamine loonud rindejoone mõlemale poolele niinimetatud surmatsooni.

“On raske ette näha Venemaa edasiliikumise kiirenemist, kui just Ukraina armee ressursid täielikult ei ammendu,” ütles Hramtšihhin.

Ukraina väed on Venemaa kevadsuvise pealetungi suures osas peatanud, teatas ISW juuni algul avaldatud raportis.

Kuna Venemaa ei suuda rindel suuri pealetunge algatada, on ta hakanud korraldama nn infiltratsioonioperatsioone, saates väikseid sõdurite rühmi Ukraina tagalasse, kes hoiaks seal haaratud positsioone kuni abivägede saabumiseni.

See taktika on olnud mõnevõrra edukas, eriti eelmise aasta lõpus Ukraina logistikakeskuse Pokrovski pärast peetud lahingute ajal, kuigi tulemuste saavutamine võib võtta kaua aega.

Ulatuslike rünnakute asemel on Venemaa koondanud oma sõjalised jõupingutused katsele vallutada Donetski oblastis asuv endine tööstuslinn ja Ukraina tugipunkt Kostjantõnivka.

Samuti näib Venemaa olevat kärpinud oma sõja eesmärke.

Pärast mullu juunis tehtud avaldust, et “kogu Ukraina” kuulub Venemaale, ja ähvardust vallutada Sumõ linn, on Vene režiimi juht Vladimir Putin öelnud, et tema relvajõudude eesmärk on nüüd vaid Donbassi ehk Donetski ja Luhanski oblasti hõivamine.

Venemaa okupeerib ligikaudu viiendikku oma naaberriigist: 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaart, suuremat osa Donetski ja Luhanski oblastitest ning suuri tükke lõunapoolsetest Zaporižžja ja Hersoni oblastitest.

Venemaa on kuulutanud kõik viis oblastit enda omaks pärast kiirustades korraldatud “referendumeid”, mida rahvusvaheline üldsus peab ebaseaduslikuks.

Kuigi Ukraina kasutab Venemaa raskusi ära, seisab ta ka ise silmitsi takistustega.

Ka Ukraina on oma sõjaeesmärke oluliselt vähendanud ega taotle enam viivitamatut naasmist nõukogudejärgsete või isegi 2022. aasta piiride juurde, vaid püüab külmutada lahingutegevuse praegusel rindejoonel.

Pikaajaliste värbamisprobleemide käes vaevleval Ukraina kaitseväel ei näi olevat ressursse ulatuslike pealetungide korraldamiseks, kirjutab AFP.

“Praegu on peamine eesmärk viia Venemaa seisu, kus ta on sunnitud läbirääkimisi pidama,” ütles Ukraina analüütik Mõkola Beleskov.

“Kindlasti võib öelda seda, et meie jaoks on olukorra halvenemine peatunud,” sõnas ta.

Lahinguväljal tekkinud ummikseisu tõttu on mõlemad pooled hoogustanud kauglööke.

Pärast Ukraina energiavõrgu laastamist eelmisel talvel on Venemaa lubanud alustada Ukrainas süstemaatilisi rünnakuid, saates naaberriigi suunas teele rekordarvu droone ja rakette.

Samal ajal on Ukraina andnud pea iga nädal lööke Venemaa naftasektorile ning hoogustanud droonirünnakuid okupeeritud aladel asuvate Vene vägede varustusteede pihta.

Kuna lööke antakse nüüd lahingupiirkonnast kaugele eemal, on rohkem kannatada saanud ka tsiviilelanikud.

ÜRO teatas hiljuti, et sõda on praegu surmavam kui mis tahes muul hetkel alates Venemaa sissetungist 2022. aastal.

Zelenski võib järgmisel nädalal Trumpiga kohtuda

USA More president Donald Trump osaleb G7 tippkohtumisel Prantsusmaal, kus ta võib istungite vaheajal kohtuda ka Ukraina liidri Volodõmõr Zelenskiga, vahendas portaal Suspilne. 

Kohtumine toimub 15.–17. juunil Prantsusmaal Évian-les-Bains’i linnas.

Trump peab läbirääkimisi mitme Euroopa liidriga, kellega tal on olnud erimeelsusi kaubanduse, tollimaksude, Ukraina ja NATO küsimustes.

USA More presidendi administratsiooni kõrged ametnikud teatasid, et Trump saabub Prantsusmaale esmaspäeval ja kohtub samal õhtul Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macroniga.

Märgitakse, et 16. juunil osaleb Ühendriikide president G7 liidrite töösessioonil, millega liitub ka Zelenski.

Küsimusele, kas Trumpi ja Zelenski vahel on kavandatud kahepoolne kohtumine, vastas üks ametnikest, et kahe riigi juhid “võivad kohtuda omavahel kulisside taga”, kuid hetkel ei ole kahepoolset kohtumist kavandatud. 

“Me tahame, et sõda lõpeks võimalikult kiiresti. See on president Trumpi prioriteet, üks tema peamisi prioriteete,” ütles üks ametnik.

Varem teatati, et sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas saavad järgmisel nädalal toimuva G7 tippkohtumise peamisteks teemadeks. Nagu kirjutas Reuters, valmistub Prantsusmaa kui ürituse võõrustaja tippkohtumist Trumpile mugavaks muutma.

Prantsuse ametnikud on juba kuupäevi muutnud, et võtta arvesse tema plaane korraldada oma sünnipäeva puhul vabavõitluslahingud Valge Maja õuele püstitatud areenil. Nad loodavad, et Trump jääb kogu üritusele, ega lahku sellelt enneaegselt, nagu juhtus 2025. aastal.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

• elavjõud umbes 1 382 870 (+1440)

• tankid 12 020 (+5)

• jalaväe lahingumasinad  24 753 (+14);

• suurtükisüsteemid  44 010 (+57);

• mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1868 (+3);

• õhutõrjesüsteemid  1419 (+1);

• lennukid 436 (+0);

• kopterid 353 (+0);

• maapealsed droonisüsteemid 1661 (+13);

• operatiivtaktikalised droonid 349 165 (+2132);

• tiibraketid 4733 (+0);

• laevad/kaatrid 33 (+0);

• allveelaevad 2 (+0);

• autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 106 675 (+401);

• eritehnika 4288 (+1);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi