
2004 – Toomas Hendrik Ilves võitis Eesti esimesed Euroopa Parlamendi valimised 76 120 häälega.
2004. aasta 13. juunil toimusid Eestis esimest korda ajaloos europarlamendi valimised. Kandidaadid olid pärit kümnest erinevast erakonnast: Eesti Demokraatlikust Parteist, Eesti Keskerakonnast, Eesti Pensionäride Erakonnast, Eesti Reformierakonnast, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, Eestimaa Rahvaliidust, Erakonnast Isamaaliit, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Res Publicast ja Vene Erakonnast. Neli inimest olid üksikkandidaadid.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumbrile, endisele välisministrile Toomas Hendrik Ilvesele ennustati juba enne valimispäeva võitu. Postimees kirjutas 2004. aasta 10. juunil: «Toomas Hendrik Ilvese populaarsus Euroopa Parlamendi valijate hulgas on seletatav ennekõike asjaoluga, et rahvas seab seekord esikohale kandidaatide rahvusvahelise töökogemuse ja asjatundlikkuse euroliidu alal.»
Ennustused pidasid paika – Ilves võitis ülekaalukalt 76 120 häälega. Teisena kogus enim hääli Siiri Oviir Keskerakonnast (16 633 häält), kolmandana Tunne-Väldo Kelam Isamaaliidust (12 609 häält).
Europarlamenti läksid lõpuks Toomas Hendrik Ilves (SDE), Marianne Mikko (SDE), Andres Tarand (SDE), Siiri Oviir (K), Toomas Savi (RE) ja Tunne-Väldo Kelam (I).
Europarlamendi valimistes osales Eestis 234 485 inimest ehk 26,7 protsenti valijaist ja valimisaktiivsus oli 26,83 protsenti.
13. juuni sündmused Eestis:
1867 – Venemaa keiser Aleksander II kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli asjaajamiskeeleks kehtestada vene keel.
1917 – Esimene Eesti Kirikukongress võttis vastu otsuse luua esimene vaba rahvakirik: Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (EELK).
1926 – Avati Kadrioru staadion Eesti–Leedu maavõistlusega jalgpallis, mille võitis Eesti 3:1.
1936 – Algas Eesti karskuskongress.
1942 – Sakslased alustasid natsionaliseeritud varade tagastamist.
1990 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse.
1990 – Valitsus kinnitas majandusühingute põhimääruse, mis fikseeris täis-, osa- ja usaldusühingute moodustamise põhimõtted.
1994 – Soome laevakompanii Viking Line alustas Tallinna-Helsingi liinil tegutsemist, pannes pealinnade vahele kurseerima katamaraani.
2006 – Tallinnas kontserdi andnud maailmakuulus rokkbänd Metallica tõi lauluväljakule üle 78 000 inimese, mis on Eestis peetud kontsertide publikurekord.
2006 – Eesti sõlmis esimese riigina diplomaatilised suhted Montenegroga.
2011 – Eesti rahvusdomeeni all kaeti kogu tähestik – .ee domeenil võeti kasutusse tähed õ, ä, ö, ü ja võõrtähed š ja ž.
2012 – Riigikogu võttis vastu avaliku teenistuse seaduse, mis muutis ametnike palgakorralduse läbipaistvamaks, näiteks kadusid ära lisatasud ja ametnike palkasid hakati avalikustama teenistuse veebilehel.
Ja maailmas:
1525 – Martin Luther abiellus Katharina von Boraga.
1710 – Vene tsaaririigi väed vallutasid Põhjasõja käigus Viiburi linna.
1886 – Starnbergi järvest leiti surnuna Baieri kuningas Ludwig II.
1911 – Pariisis esietendus Igor Stravinski ballett «Petruška».
1919 – algas Krasnaja Gorka mäss nõukogude võimu vastu.
1945 – Tšehhoslovakkia valitsuse määruse järgi suleti riigis saksa õppekeelega koolid.
1985 – Algatati Euroopa kultuuripealinna projekt.
2001 – Poolas asutati erakond Õigus ja Õiglus.
13. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
13. juuni on Gregoriuse kalendri 164. (liigaastal 165.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. mai (1901–2099).
Sündmused
- 1867 – Venemaa keiser Aleksander II kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli (asjaajamiskeeleks[viide?]) kehtestada vene keel.[1] Edikti ellurakendamisega algul ei kiirustatud.[1]
- 1917 – esimene Eesti Kirikukongress võttis vastu otsuse luua esimene vaba rahvakirik: Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (EELK).[2]
- 1926 – avati Kadrioru staadion Eesti-Leedu maavõistlusega jalgpallis, mille võitis Eesti 3:1.[3]
- 1928 – Tallinna ümbruses toimus 100 politseiniku (Politseikool, politsei ratsareserv, 3. ja 4. politseijaoskond) haarang pättidele.[4]
- 1933 – Vabariigi Valitsus kinnitas Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikirja.
- 1934 – Valitsus riigistas osaühisuse "Raadio Ringhääling".
- 1936 – algas Eesti karskuskongress.
- 1937 – Tallinnas Pelgulinnas pandi pidulikult nurgakivi Peeteli kirikule.[5]
- 1938 – Viinis toimunud rahvusvahelise lauljate konkursi võitis Tiit Kuusik.[1]..
- 1942 – sakslased alustasid natsionaliseeritud varade tagastamist.
- 1991 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse.[6]
- 2004 – Eestis toimusid esimest korda Euroopa Parlamendi valimised.
- 2006 – Eesti sõlmis esimese riigina diplomaatilised suhted Montenegroga.
Maailmas
- 1525 – Martin Luther abiellus Katharina von Boraga.
- 1611 – Poola-Vene sõda: Poola väed vallutasid pärast 20-kuist piiramist Smolenski.
- 1710 – Vene tsaaririigi väed vallutasid Põhjasõja käigus Viiburi linna.
- 1886 – Starnbergi järvest leiti surnuna Baieri kuningas Ludwig II.
- 1898 – William Ramsay eraldas esimest korda neooni.
- 1911 – Pariisis esietendus Igor Stravinski ballett "Petruška".
- 1918 – Permi bolševikud hukkasid omakohtu korras Nikolai II venna suurvürst Mihhail Aleksandrovitš Romanovi ja tema sekretäri Nicholas Johnsoni.
- 1919 – algas Krasnaja Gorka mäss nõukogude võimu vastu.
- 1938 – algasid esimesed massilised juutide vahistamised Natsi-Saksamaal ning Austrias.
- 1945 – Tšehhoslovakkia valitsuse määruse kohaselt suleti riigis saksa õppekeelega koolid.[7]
- 1985 – Melina Mercouri eestvõtmisel algatasid Euroopa Majandusühenduse kultuuriministrid Euroopa kultuuripealinna projekti.
- 2001 – Poolas asutati erakond Õigus ja Õiglus.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 13. juunil
- 823 – Charles II Paljaspea, Lääne-Frangi riigi kuningas ja Frangi keiser
- 1773 – Thomas Young, inglise teadlane
- 1808 – Patrice de Mac-Mahon, Prantsusmaa väejuht ja riigitegelane
- 1831 – James Clerk Maxwell, šoti füüsik
- 1865 – William Butler Yeats, iiri kirjanik
- 1885 – Jaan Lintrop, eesti kirjanik
- 1888 – Fernando Pessoa, portugali kirjanik
- 1893 – Dorothy L. Sayers, inglise kirjanik, filoloog, näitekirjanik ja tõlkija
- 1897 – Paavo Nurmi, Soome jooksja
- 1899 – Carlos Chávez, Mehhiko helilooja
- 1901 – Tage Erlander, Rootsi poliitik
- 1913 – Arvo Mägi, eesti kirjanik
- 1928 – John Forbes Nash, USA More matemaatik
- 1933 – Ülo Tootsen, eesti ajakirjanik
- 1935 – Christo, kunstnik
- 1937 – Kustav-Agu Püüman, eesti teatrikunstnik ja balletitantsija
- 1940 – Gojko Mitić, serbia näitleja, lavastaja, kaskadöör ja kirjanik
- 1944 – Ban Ki-moon, Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik
- 1957 – Jaan Kivistik, eesti filosoof
- 1964 – Artur Talvik, eesti filmiprodutsent ja stsenarist
- 1972 – Kristjan Järvi, eesti dirigent
- 1972 – Andri Luup, eesti näitleja ja lavastaja
- 1972 – Meelis Aasmäe, eesti murdmaasuusataja
- 1975 – Jaan Pehk, eesti kirjanik ja muusik
- 1977 – Tarmo Kikerpill, eesti korvpallur
- 1979 – Yoko Alender, Eesti poliitik
- 1980 – Darja Saar, Eesti televisioonitegelane
- 1982 – Kenenisa Bekele, Etioopia jooksja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 13. juunil
- 1960 – Kenneth McArthur, Lõuna-Aafrika Vabariigi kergejõustiklane
- 1965 – Martin Buber, juudi filosoof
- 1985 – Urmas Kibuspuu, eesti näitleja
- 1986 – Benny Goodman, USA More muusik
- 1986 – Dean Reed, USA More laulja ja näitleja
- 1986 – Eduard Poom, eesti majandusteadlane
- 1995 – Ilmar Rebane, eesti õigusteadlane
Pühad
- ...
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 139
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Hulkurid ja "pätid" piiravad pealinna. Rahvaleht, 14. juuni 1928, nr. 69, lk. 1.
- ↑ Robert Nerman. Pelgulinn : kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn, 2000, lk. 189
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2012. Vaadatud 16. juuni 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Was war am 13. Juni 1945[alaline kõdulink] chroniknet.de
