Sotsiaalminister Karmen Joller (RE) ütles reedel Vikerraadio saates “Uudis +”, et riigi eelarvestrateegiasse (RES) sisse kirjutatud 100 miljonit aastasäästu alates 2028. aastast peretoetuste vajaduspõhiseks muutmisest ei tule.

Kallas ütles ERR-ile, et ta ei oska Karmen Jolleri öeldut seletada ning seda ei ole ka koalitsioonis arutatud.

“Minu teada keegi pole ettepanekut teinud RES-i avada ja seal neid olulisi asju ära muuta,” ütles Kallas.

“Meil puudub igasugune kavatsus seda 100 miljoni eurost kärbet toetuste arvelt 2028. aastalt riigi eelarvestrateegiast (RES) välja võtta. Me ei ole sellega nõus, sest see kokkulepe on olemas. See vähendab meie defitsiiti. Kui me selle 100 miljonit sinna tagasi paneme, siis läheb meil eelarve puudujääk üle 4,5 protsendi. Me kasvatame eelarve puudujääki,” rääkis Kallas.

“Aga ma arvan, et see kokkuhoid on sealt suurem kui 100 miljonit. Meil on olemas need andmed. Eesti 200 kindlasti seisab selle eest, et meie riik muutuks inimestele personaalsemaks, et me maksaksime ja sihistaksime toetusi inimestele, kes päriselt toetust vajavad,” lisas ta.

“See ei ole lihtsalt mõistlik riigi majandamine, nii ei ole mõistlik maksumaksja raha ümber jaotada ja seetõttu peavad need toetused olema vajaduspõhised,” ütles Kallas veel.

Kas Reformierakond on valmis jätkusuutlikult riiki majandama?

Kallase sõnul tulevad riigieelarve koostamise arutelud Reformierakonnaga tulised. “Meie jaoks kehtib meie kokkulepe ja eks me siis riigieelarve koostamise käigus vaatame uuesti üle, mis nendest kokkulepetest saanud on,” lausus ta.

“See on erimeelsus, mis tuleb ära lahendada. Aga üks partner on lihtsalt taganenud plaanist, mis riigieelarve vaatest on ülioluline. Minu jaoks summeerub see suuremaks küsimuseks, see ei ole ainult vajaduspõhiste toetuste küsimus. See on küsimus, kas Reformierakond on valmis jätkusuutlikult riiki majandama. Või me jätkame helikopterilt tasuta asjade ja massiliste toetuste maksmisega kõigile, mis on totaalselt jätkusuutmatu. Eesti 200 ei ole nõus tegema otsuseid, mis viivad riiki jätkusuutmatuse suunas,” rääkis Kallas.

Karmen Joller tõi ühe põhjusena, miks toetusi ei saa teha vajaduspõhiseks asjaolu, et seda ei võimalda andmebaasid. “Põhjuseks on meie andmebaasid, mis ei võimalda hetkel aru saada, kus inimene näiteks elab või kellega koos ta elab,” rääkis Joller.

Kallas selle põhjendusega ei nõustu. “Eriti piinlik on minu arust kuulata juttu, et meie digiriik, kes omab inimese kohta tegelikult oluliselt rohkem andmeid, kui tavaliselt riigid omavad, ei suuda neid andmeid targalt kasutada selleks, et inimestele teenuseid osutada. See vabandus, et me ei ole andmevõimekad ja me ei suuda kolme aastaga kokku panna jooksma andmeid, mis meil olemas on ja mis ütlevad meile, milline inimene millist toetuse vajadust omab, et me suudaksime riigina tõhusalt olla inimestele abiks seal, kus nad tuge vajavad, ja mitte minna raha andma inimestele, kes seda raha ja abi ei vaja… Täna nii on kahjuks. Ja see ongi personaalse riigi arendamine. Digiriik ei saa olla selline, kes helikopterilt raha külvab ja aina miinust ning defitsiiti kasvatab,” kommenteeris Kallas.

Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileppes on lubadus: “Jõudmaks nendeni, kes abi rohkem vajavad, töötame välja põhimõtted personaliseeritud ja vajaduspõhiste toetuste maksmiseks. Tähtaeg I kvartal 2027.”