Kuidas see täpsemalt toimus, ei ole kaugeltki teada. Rootsi ja Ameerika teadlased on nüüd saanud huvitavaid tulemusi, mis võivad aegade hämarusse tagantjärele natuke valgust heita.

Ruibao Li ja Jennah E. Dharamshi Uppsala ülikoolist ja nende kolleegid tegid katseid amööbiga Ministeria vibrans. Nad panid tähele, et kui olid toitnud amööbe teatud liiki bakteritega, hakkasid amööbid üksteise külge kleepuma. Bakterid jäid seejuures liituvate amööbide vahele lõksu.

Autorid kirjutavad ajakirjas Nature, et tõenäoliselt suudavad amööbid ühiselt toitu tõhusamalt omastada. Samas kaitsevad nad ühist toitu sel moel teiste olendite eest, kes selle järele samuti keelt võivad limpsata.

Tihedalt koosolemine võimaldab amööbidel ka hõlpsamini geenimaterjali vahetada. Nii tekib uusi geenikombinatsioone, mis aitavad amööbidel uudsetes keskkondades paremini hakkama saada.

Teadlased uurisid ka amööbide liitumisega seotud biokeemilisi mehhanisme ja söandavad selle põhjal väita, et enam-vähem just niisamuti võisid ka esimesed hulkraksed loomad omal ajal tekkida. Võimalik, et mängus olid needsamad valgumolekulid, mida teadlased oma katseamööbidel tuvastasid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.