Minu esimene töönädal Eesti Panga presidendina möödus keskpankurile kohaselt: osalesin Euroopa Keskpanga nõukogu istungil, kus pärast arutelusid otsustasime tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Eesmärk on tagada, et Lähis-Ida sõja tõttu tõusnud energiahinnad ei tooks paari aasta ettevaates kaasa kahe protsendi eesmärgist suuremat hinnatõusu.

Intressitõusu otsusega kinnitasime keskpanga nõukogu valmisolekut hinnatõusule kiiresti reageerida. See aitab tagada, et euroala hinnakasv püsiks pikema aja jooksul kooskõlas Euroopa Keskpanga eesmärgiga hoida hinnatõus euroalal keskpikas vaates kahe protsendi juures.

Intressitõusu otsuse taga oli tõdemus, et sõda Lähis-Idas on jäänud venima ja sellega kaasnevad tarnehäired kestavad edasi, see on tõstnud maailmaturul nii energiakandjate kui ka juba mitmete muude toormete hindu. Näeme selle mõju ka euroalal, kus hinnatõus on selgelt kiirenenud ja ulatus mais juba 3,2 protsendini.

Lisaks energiakandjate kallinemisele on hakanud tõusma ka nende kaupade ja teenuste hinnad, mis sõltuvad suurel määral energiast. Järjest väiksemaks on muutumas tõenäosus, et konflikt peatselt laheneb ning varasem olukord turgudel taastub. Pikale veninud konflikt tähendab ju omakorda seda, et ka varasema olukorra taastumine kestab pikemalt.

Hinnatõusu mure süvenemist peegeldab ka euroala keskpankade koostatud värske prognoos. Selle põhistsenaariumi kohaselt püsib hinnatõus käesoleva aasta teises pooles üle kolme protsendi ja jõuab tagasi kahe protsendi lähedale alles järgmise aasta teises pooles.

Prognoos tugineb energiahindade turuootustele, aga pigem võib hinnatõus kujuneda oodatust suuremaks kui väiksemaks, sest endiselt valitseb suur ebaselgus, millal ja millise mõjuga sõda lõpeb. Selleks, et anda parem ülevaade, milliseks võib tulevik kujuneda erinevate eelduste kohaselt, koostati prognoosi juurde ka mitu alternatiivset stsenaariumi. Nende põhisõnum on sama: mida kauem konflikt Lähis-Idas kestab, seda rohkem ja seda kauem võivad hinnad tõusta ning kogu euroala majandusel läheb seetõttu halvemini.

Vaatamata Lähis-Ida sõjale on euroala majandus seni päris hästi vastu pidanud. Tööturu näitajad püsivad head. Esimeses kvartalis kasvas hõive euroalal aastaga 0,5 protsenti ja tööpuudus püsis 6,3 protsendi juures.

Ka euroala majanduse kasv jätkus, kui mitte arvestada suuri kõikumisi Iirimaa statistikas. Iirimaa esimese kvartali majanduskasvu hinnangud on hea näide sellest, miks tasub väikeste avatud majanduste statistika kiirhinnangutesse suhtuda ettevaatlikult, sest üksikud ettevõtted võivad kogutulemust märgatavalt muuta.

Kui veel aprillis hindas Iirimaa statistikaamet, et riigi majandus kahanes esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga kaks protsenti, siis juuni alguses avaldatud täpsustav hinnang näitas juba 12 protsendi suurust langust. See omakorda viis langusesse ka euroala esimese kvartali näitaja. Niivõrd suur korrektsioon tulenes peaasjalikult Iirimaa rahvusvaheliste ravimiettevõtete tootmise vähenemisest mujal maailmas, mille otsene mõju Iirimaa kodumaisele majandusele on väike. Seetõttu on euroala majanduse hindamisel ilmselt praegu otstarbekam seda vaadata ilma Iirimaa näitajateta.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsus tõsta intressimäärasid mõjutab vahetult ka Eesti majandust. Kuivõrd ka finantsturgudel seda otsust oodati, siis väljendus see juba varem tõusnud kuue kuu euriboris.

Ettevaates ootavad finantsturud Euroopa Keskpangalt käesolevaks aastaks veel täiendavat 2–3 intressitõusu, et kindlustada inflatsioonieesmärgi (kaks protsenti euroalal keskpikas vaates) saavutamine.

Euroopa Keskpanga nõukogu teeb oma otsuseid igal istungil vastavalt selleks ajaks laekunud analüüsidele ja andmetele. Selline lähenemine on minu arust igati mõistlik, arvestades praegust äärmiselt ebakindlat olukorda. Ja seejuures on erinevaid riske hinnates pigem tõenäoline see, et euroala hinnatõus kujuneb oodatust kiiremaks.

 Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.