Seleukiidide dünastia (kreeka keeles Σελευκίδαι, Seleukídai) vana makedoonia valitsejadünastia, mis juhtis hellenistlikul perioodil Lääne-Aasias asunud Seleukiidide Riiki. Seleukiididele pani alguse Aleksander Suure väejuht Seleukos I Nikator, kellest pärast Makedoonia jagamist diadohhide sõdades sai tema järglane.

Seleukiidid valitsesid suurt osa Lähis-Idast ning varasema Ahhemeniidide Riigi Aasia valdustest. Nende riik oli hellenistliku kultuuri keskus, mis meelitas kreeka sisserändajaid, kellest moodustus riigi kõrgklass. Ka Seleukos I järglased säilitasid Seleukiidide riigi kui kreeka Lääne-Aasia suurvõimu staatuse, riigi kõrgaeg saabus Antiokhos III Suure ajal (223–187 eKr).^[1] Teise sajandi keskel eKr saadi Partia riigilt lüüa ning Seleukiidide riik hakkas poliitilise ebastabiilsuse ning kodusõdade tõttu vaikselt lagunema. Seleukiidid valitsesid oma riiki väiksemal kujul Süüria piirkonnas kuni 64. aastani eKr, mil Rooma Vabariik nad Pompeiuse juhtimisel lõplikult alistas ja annekteeris.

• Iraani monarhide loend
• Süüria monarhide loend
• Seleukiidide valitsejate loend

• Bevan, Edwyn Robert (2015). The House of Seleucus. Cambridge University Press. ISBN 9781108082754.
• Eckstein, Arthur M. (2006). Mediterranean Anarchy, Interstate War, and the Rise of Rome. University of California Press. ISBN 0520246187.
• Esposito, Gabriele (2019). Armies of the Hellenistic States, 323 BC–AD 30, History, Organization & Equipment. Pen & Sword Books. ISBN 9781526730305.
• Glanville Downey (8. detsember 2015). History of Antioch. Princeton University Press. Lk 735–736. ISBN 978-1-4008-7773-7.
• Glubb, John Bagot (1967). Syria, Lebanon, Jordan. Walker.
• Kosmin, Paul J. (2014). The Land of the Elephant Kings, Space, Territory, and Ideology in the Seleucid Empire. Harvard University Press.
• Mehrdad Kia (27. juuni 2016). The Persian Empire: A Historical Encyclopedia. ABC-CLIO. Lk 287–311. ISBN 978-1-61069-391-2.