
Riigikogu Eesti–Poola parlamendirühma delegatsioon külastas äsja Varssavit, kus toimus mitu kõrgetasemelist kohtumist Poola riigijuhtide, parlamendiliikmete ning julgeoleku- ja digivaldkonna esindajatega. Visiidi eesmärk oli tugevdada Eesti ja Poola parlamentaarset koostööd ning arutada Euroopa julgeoleku, kaitsevõime, ajaloomälu ja digiriigi arendamisega seotud küsimusi. EKRE fraktsioonist käisid Varssavis Evelin ja Anti Poolamets ning Riigikogu aseesimees Arvo Aller.
Anti Poolamets ütles, et talle kui Riigikogu Intermariumi toetusrühma esimehele on koostöö Poolaga väga oluline. “Intermariumi koostööformaat aitab tihedamini koostööle viia riikide rühma, mis ulatub Läänemerest Musta ja Aadria mereni ning hõlmab endas üle 100 miljoni inimese. See piirkond on kasvava majandusega, kiire arenguga riigikaitse osas. Riigikaitse teemal tuleb eriti Poolat esile tõsta, kes uuendab oma relvajõude kiiremas tempos, kui ükski teine Euroopa riik,” kõneles Poolamets. “Poolasse on saabumas uued USA
More hävituslennukid, nii Saksa kui Lõuna-Korea päritolu tankid. Poola ehitab ka võimast kindlustatud vööndit piirile Valgevene ja Venemaaga. Ainuüksi lähiajal panustab Poola kaitsesse täiendavalt 60 miljardit. Intermariumi riikide koostöömudel aitab luua vastukaalu Venemaa agressiivsusele. Oluline on ka see, et Intermariumi riigid on sisemiselt stabiilsemad, kui Lääne-Euroopa riigid, kes vaevlevad massiimmigratsioonist tulenevate pingete all. Enamik Intermariumi riike, on suutnud massiimmigratsiooni tagasi hoida.
Visiit algas õhtusöögiga, mille võõrustajaks oli Poola Sejmi aseesimees ja Poola–Eesti parlamendirühma esimees Szymon Hołownia. Mitteametlikus õhkkonnas käsitleti kahe riigi häid suhteid ning arutati koostöövõimalusi piirkondliku julgeoleku tugevdamisel.
Järgmisel päeval külastas delegatsioon president Lech Kaczyński
More nimelist Keskajaloo Keskust ning kohtus Rahvusliku Mälu Instituudi asepresidendi dr Mateusz Szpytmaga. Kohtumisel käsitleti Poola ajaloomälu kujundamist, totalitaarsete režiimide kuritegude uurimist ning rahvusliku identiteedi hoidmise tähtsust. Arutelu keskendus ka sellele, kuidas ajalooline kogemus mõjutab tänapäeva julgeoleku- ja välispoliitilisi valikuid.
Sejmis toimunud kohtumisel Poola–Eesti parlamendirühma esindajatega kinnitati mõlema riigi huvi jätkata tihedat koostööd. Arutati Euroopa julgeolekuolukorda, NATO idatiiva tugevdamist ning Venemaa jätkuvast agressioonist tulenevaid väljakutseid. Mõlemad pooled rõhutasid vajadust säilitada tugev transatlantiline side ja suurendada kaitsevõimet kogu piirkonnas.
Kohtumisel Riigikaitsekomisjoni esindajatega keskenduti sõjalise valmisoleku, kaitsekulutuste ning kaitsetööstuse arendamise küsimustele. Poola kogemus ulatuslike relvastushangete ja relvajõudude moderniseerimisel pakkus Eesti delegatsioonile väärtuslikku teavet. Arutati ka droonide, õhutõrje ning kriitilise taristu kaitsega seotud teemasid.
Senati aseesimehe Maciej Żywno vastuvõtul käsitleti parlamentide rolli julgeoleku- ja välispoliitiliste otsuste kujundamisel ning kahe riigi koostöö edasist arendamist Euroopa Liidu ja NATO raamistikus.
Päeva teises pooles kohtus delegatsioon Riikliku Julgeolekubüroo esindajatega Presidendilossis. Arutelu keskmes olid julgeolekuolukord Euroopas, Venemaa tegevusest tulenevad riskid ning ühiskondade vastupanuvõime tugevdamine.
Visiidi lõpetas kohtumine Poola asepeaministri ja digiasjade ministri Krzysztof Gawkowski ning riigisekretär Michał Gramatykaga. Kõne all olid küberturvalisus, digitaalse taristu kaitse, tehisintellekti kasutuselevõtt avalikus sektoris ning Euroopa digitaalne konkurentsivõime. Eesti kogemus e-riigi arendamisel ja Poola ambitsioonid digivaldkonnas pakkusid viljaka pinnase kogemuste vahetamiseks.
Varssavi visiit kinnitas Eesti ja Poola väga häid kahepoolseid suhteid ning ühist arusaama, et Euroopa julgeoleku, kaitsevõime ja digitaalse arengu küsimustes tuleb jätkata tihedat koostööd nii parlamentide kui ka valitsuste tasandil.
