Reede, juuni 12, 2026

Novaator, Tehnika

Teadlased tegid boorist ümmarguse molekuli

Teadlased tegid boorist ümmarguse molekuli

Molekulid on kõik väikesed, aga kuju võib neil olla mitmesugune.

Süsihappegaasil näiteks, mida eraldub põlemisel, on molekul sirge nagu tuletikk. Vee molekul on sobivalt pisut V-tähe moodi. Benseeni molekul on ringikujuline. Valgumolekulid on tõelised sigrimigrid. Mõni molekul on aga lausa kera- ehk sfääri ehk pallikujuline. Kõige tuntum nende kerasmolekulide seas on 60 süsiniku aatomist koosnev fullereen.

Nüüd on Ameerika teadlastel õnnestunud luua ümar molekul ka boori, elemendi number 5 aatomitest. Ülene
Lai-Sheng Wang Brownist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Chemical Scence, et uus molekul, millele nad panid nimeks boreen, on fotoelektronspektroskoopiliste vaatluste põhjal stabiilne. Ta koosneb 80 boori aatomist.

Wang on kerasboori saamiseks katseid teinud ligi 30 aastat ja ei suutnud nüüd esialgu oma silmigi uskuda, kui ta juhendatav doktorant talle spektrianalüüsi tulemusi näitas.

Süsinik on seni olnud nanotehnoloogia peategelane. Süsiniku aatomi elektronkihtide ehitus võimaldab aatomeid kokku panna mitmel huvitaval moel, lisaks kerale ka näiteks nanotoruks või ühe aatomi paksuseks leheks grafeeniks. Kõik need põnevate ja kasulike omadustega materjalid on leidnud kasutamist näiteks energeetikas, meditsiinis ja mujalgi.

Aastal 2013 teatas Wangi töörühm, et on suutnud luua 36 boori aatomist ühe aatomi paksuse grafeenilehe sarnase lehe. Neid lehti üksteise peale saab ladudes saab teha materjali nimega borofeen.

Järgmisel aastal panid Wang ja kolleegid 40 boori aatomist kokku õõnsa puuri, millel puudus küll grafeeni ja boreeni sfääriline sümmeetria.

Praeguse tulemuse saamiseks lasid teadlased booritüki peale võimsa laserkiire. Boori pinnakiht aurustus ja kui aur jahtus, moodustuski selle aatomitest suur hulk mitmedusuguseid ühendusi, mille seas õnnestuski kindlaks teha ka kerakujuline boreen.

Milliseid praktilisi rakendusi boreenil võib olla, peavad lähemalt näitama edasised uuringud. Kui need on sama olulised ja laialdased kui fullereenil või grafeenil, siis on oodata edasisi läbimurdeid nii teaduses kui ka tehnikas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga