Oliivipuuta on raske praegusaja Euroopa tsivilisatsiooni ette kujutada: puu on oluline nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka kultuuriliselt. Aastal 2018 laiusid Euroopas oliivisalud 11,5 miljonil hektaril. Aastas istutati 162 000 hektarit uusi salusid, et rahuldada turu nõudlust. Nii ulatuslikul tegevusel on mõju loodusele, sest salud laiuvad mitmetes Euroopa liigirikkuse tulipunktides. Milline on oliivisalu linnustik?

Senised oliivisalude linnu-uuringud on keskendunud vaid salus elavatele lindudele, kuid salu kohal õhust putukaid püüdvad linnud on jäänud tähelepanuta. Äsjane uuring Lõuna-Hispaania Málaga piirkonnas on esimene, kus autorid pöörasid pilgu latvadest kõrgemale. Nad tahtsid saada teada, kuidas mõjutab salu harimise intensiivsus linnustikku, teiste seas piiritajate ja pääsukeste arvukust.

Teadlased loendasid linde kolmes kahe-hektarilises oliivisalus: ühes tõrjuti alustaimestik taimemürgiga, teises eemaldati taimed mehhaaniliselt. Neis tõrjuti taimi vaid korra kevadel, hooaja edenedes sai taimestik areneda omasoodu. Kolmandat salu hooldati aga intensiivselt ehk taimi tõrjuti kogu aeg•
•
More nii keemiaga kui ka mehhaaniliselt, mistõttu seal alustaimestikku ei olnud.

Õhus toituvaist lindudest loendas töörühm kuni 20 meetri kõrgusel lendajad, sest kõrgemal lendajad ei pruugi olla toidujahil. Kirja panid uurijad vaid maksimaalse korraga nähtud piiritajate-pääsukeste arvu, et vältida topeltloendust.

Suurem oli putuktoiduliste ja õhus toituvate liikide arvukus. Teadlased loendasid saludes ligikaudu 20 000 lindu: neist vaid 1200 intensiivselt majandatud salus, korra keemiaga töödeldud salus aga 9600 ja korra mehhaaniliselt töödeldud salus 8900. Intensiivselt majandatavas salus oli 24 linnuliiki. Keemilise taimetõrjega salus oli linnuliike 36, mehhaanilise taimetõrjega salus 38.

Selge erinevus oli ka õhus toituvate lindude arvus: keemiaga taimestikku tõrjutud salus loendati piiritajaid ja pääsukesi 576, mehhaanilise taimetõrjega salus 491, intensiivsalus aga vaid 32. Taimestikuga saludes oli piiritajate-pääsukeste osakaal putuktoiduliste seas veidi üle 11 protsendi, intensiivsalus aga 3,3 protsenti.

Seega suurendas oliivisalu alustaimede rohkus oluliselt linnurikkust ja õhust putukaid püüdvate lindude hulka. Taimestiku soodne mõju lindudele tuleneb putukatest, sest taimedeta on ka putukaid vähem.

Saludes oli piiritajate ja pääsukeste arvukus kõige suurem ajal, mil seal oli ka kõige rohkem oliivikärbseid (Bactrocera oleae). Viimaste tõttu väheneb oliivipuu saagikus ja saagi kvaliteet. Nii vähendavad linnud putukamürgi kasutamise vajadust. Õhus toituvate lindude rolli oliivisaludes on alahinnatud, kuna neid on peetud pigem linnalindudeks.

Kuigi uuring hõlmas vaid kolme oliivisalu ja tulemusi on seetõttu ohtlik üldistada, langevad need kokku teiste sarnaste uuringutega. Varemgi on tuvastatud, et linnurikkus on suurem loodussõbralikumalt haritavatel aladel. Uuringu autorid rõhutavad, et põllumajandustootja ja poliitik peaksid arvestama taimestiku eemaldamise mõju elurikkusele ja soodustama loodussõbralikumat majandamist.

Põllumaadel elavate lindude arvukus on Euroopas ja Ameerikas kivina kukkunud. Põhjus on suuresti just intensiivne majandamine, mille tulemusel maastik üheülbastub, sest suurel alal kasvab vaid üks kultuur. Nii kaob maastiku liigendatus, näiteks hekid ja loodusliku taimestikuga laigud. Vanad uskumused ja harjumused on aga visad püsima: sageli tõrjutakse linde ning nende majanduslik kasu jääb tahaplaanile.

Teadustöö ilmus ajakirjas Journal for Nature Conservation.