Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange. Samuti ratifitseeriti vanglaleping Rootsiga ka Eesti poolt.
Seadusemuudatuse poolt hääletas 52 saadikut ja 35 olid vastu.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk võimaldada välislepingu olemasolul viia Eesti vanglates täide välisriigi kohtu mõistetud vanglakaristusi ehk teostada nn vanglarenti.
Vanglarendi eesmärk on Tartu vangla pindade sihtotstarbelises kasutuses hoidmine ja vangla personali hõivatuna hoidmine. Lisaks on muudatuse laiemate eesmärkidena toodud välja lahendada Eesti tühjenevate vanglahoonete liigse kulukuse probleem ning kaasaaitamine riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamisel.
Järgnevalt esitatakse dokument president Alar Karisele väljakuulutamiseks.
Möödunud nädalal kiitis Rootsi parlament lõpphääletusel heaks Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu ning kolmapäeval kinnitati leping ka Eestis 52 poolt- ja 42 vastuhäälega. Viis rahvasaadikut hääletuses ei osalenud
Pärast lepingu ratifitseerimist riigikogus, esitatakse see presidendile väljakuulutamiseks. Siis algavad ettevalmistused koostöö alguseks. Ees seisavad töökorralduslikud ettevalmistused, personali värbamine ja väljaõpe ning Eesti ja Rootsi vanglateenistuste praktiline koostöö kinnipeetavate vastuvõtmiseks.
Rootsi parlament kiitis lepingu heaks eelmisel nädalal, 3. juunil.
Esimeste kinnipeetavate saabumine Tartu vanglasse toimub augustikuus. Vangla täitmine toimub järk-järgult, kuni 100 kinnipeetava kaupa kvartalis.
Eesti ja Rootsi allkirjastasid vanglarendilepingu 18. juunil 2025. Leping näeb ette võimaluse kasutada Tartu vanglas kuni 400 kambrit kokku kuni 600 Rootsi kinnipeetava paigutamiseks. Lepingu pikkus on viis aastat, koos võimaliku pikendamisega kolmeks aastaks.
Tartu vanglasse paigutatavad kinnipeetavad valitakse välja Eesti ja Rootsi ametiasutuste koostöös. Eestisse ei tooda terrorismikuritegude eest karistatuid ega ka neid, kes võivad hinnanguliselt jätkata kuritegude toimepanemist vanglas. Samuti ei võeta vastu alaealisi ega naisi. Eestisse saabuvad välisvangid on täisealised meesterahvad, kes kannavad pikemat karistust üldjuhul isikuvastase või narkokuriteo eest.
Kõik välisvangidega seotud kulud katab Rootsi riik. Ükski kinnipeetav ei vabane Eestisse, vaid saadetakse enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.
