Pakendijäätmete osakaal olmejäätmetes on 2025. aasta riikliku jäätmete sortimisuuringu andmetel kasvanud viie aastaga 32%-lt 38%-ni. «See näitab, et pelgalt olemasolev taristu ja regulatsioonide kehtestamine ei ole olnud soovitud tulemuste saavutamiseks piisav,» tõdeb värske magister Kristiina Lindegrön.

Tema magistritöö «Pakendijäätmete liigiti kogumise mõjutamine tehisaru-põhise nügimise kaudu» uuris, kas tehisaru abil loodud isikupärastatud vestlused võivad suurendada inimeste valmisolekut hakata pakendijäätmeid liigiti koguma. Pilootuuringus osales 17 inimest, kes enda hinnangul pakendijäätmeid regulaarselt ei sorteerinud.

Mida näitasid tulemused?

Selgus, et pärast tehisaruga peetud vestlust väljendas koguni 41% osalejatest kavatsust hakata pakendijäätmeid liigiti koguma. Analüüs tõi esile, et sorteerimise kavatsusega olid kõige tugevamalt seotud vestluse loogilised ja usaldusväärsed argumendid, ning see, et vestlus suunas inimest ise oma käitumisharjumuste üle järele mõtlema. Oluliseks peeti inimese kogetud tunnet, et vestlus on suunatud just talle ning tema seisukohtadele ning oli samaaegselt selge, arusaadav ning sarnanes vestlusega päris inimesega.

«Üks osaleja hindas vestlust tehisaruga isegi paremaks kui vestlust päris inimesega, kuna tehisaru ei olnud emotsionaalne ning tänu sellele oli lihtsam talle esitatud argumente arvesse võtta,» selgitas Kristiina Lindegrön. «Teine vastaja märkis, et vestlus ei olnud käskiv ega halvustav, mistõttu ei tekkinud tunnet, et teda sunnitakse midagi tegema ning seetõttu hakkas ta tõsisemalt mõtlema pakendite eraldi sorteerimisele,» tõi magistritöö autor välja.

Lähedaste käitumine mõjutab samuti

Uuringus selgus, et tehisaru-põhine lähenemine võib paremini toimida nende inimeste seas, kelle lähedased peavad sorteerimist oluliseks ning kes on ise valmis oma teadmisi täiendama. «Tehisaru ei asenda olemasolevaid jäätmekäitlussüsteeme, regulatsioone ega teavitustööd, kuid uuringu tulemused viitavad, et see võib olla täiendav tööriist inimeste motiveerimisel ja teadlikkuse suurendamisel. Eriti väärtuslikuks võib osutuda võimalus pidada iga inimesega tema vajadustele ja seisukohtadele kohandatud vestlust,» märkis Lindegrön.

Ühe võimaliku väljundina soovitab magistritöö autor integreerida tehisarupõhise vestluslahenduse kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlusettevõtete või keskkonnateadlikkust edendavate organisatsioonide veebilehtedele näiteks juturobotina.

Kristiina Lindegröni magistritöö «Pakendijäätmete liigiti kogumise mõjutamine tehisaru-põhise nügimise kaudu» valmis 2026. aasta kevadel Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tööstusökoloogia õppekava raames. Magistritöö juhendaja oli TalTechi Tartu kolledži lektor Aija Kosk, kaasjuhendaja Martin Käärik KPMG Baltics Oüst.