Kas aeg•
•
More, mil eelistati massiivseid ja silmatorkavaid implantaate, on möödas? Dr Heido-Vendiku sõnul on loomulikkus tõepoolest kasvav trend ja patsiendid valivad üha sagedamini väiksemaid lahendusi. Siiski on loomulikkus äärmiselt subjektiivne mõiste.

„See, mis tundub ühele igati loomutruu, võib teise jaoks mõjuda juba ebaloomulikult. Ma usun, et on võimatu leida tulemust, millega 100% vaatlejatest nõustuks. Alati leidub keegi, kelle jaoks on kirurgiline sekkumine märgatav. Ilu ongi lõpuks vaataja silmades,“ selgitas Health Clinicu plastikakirurg.

Millal ütleb kirurg „ei“?

Hoolimata sellest, et plastikakirurgi töö on muuta soovid reaalsuseks, tuleb vahel ette ka olukordi, kus dr Heido-Vendik ütleb kindla „ei“. Tavaliselt juhtub see siis, kui ootused on ebarealistlikud või kui otsus on sündinud välise surve all, olgu selleks siis elukaaslase soov, sõprade kommentaarid või hetkeline emotsioon.

Heido-Vendik lisab, et on ka teine põhjus. „Ma tegutsen põhimõttega, et lõpptulemus peab ka mulle endale meeldima. Ma ei taha teha tööd, mis mulle endale esteetiliselt ei istu. Sellisel juhul suunan patsiendi viisakalt mõne kolleegi juurde teise arvamuse saamiseks.“

Operatsioonile peab järgnema rahulik periood

Kui küsida, mida patsiendid rinnaoperatsiooni puhul kõige rohkem alla hindavad, on vastus kiire: emotsionaalset taastumist. Uue kehaga harjumine võtab aega. Esimestel nädalatel pärast operatsiooni, kui tulemus pole veel lõplik ja keha on turses, võivad tekkida hirmud ja kahetsusmõtted.

„See on psühholoogiliselt raske periood. Rinnad võivad alguses tunduda harjumatult kõrgel või kandilised. Kõhuplastika järgselt võib näiteks võib kehaasend tunduda võõras ja liigutamine äärmiselt ebamugav. See on vaid ajutine faas, aga patsient peab neil päevil elama ja muretsema. Seetõttu on oluline, et otsus oleks põhjalikult läbi kaalutud ja operatsioon planeeritud rahulikule eluperioodile,“ ütles dr Heido-Vendik.