ILVES on viimaste aastate kõige suurem mittesõjaline õppus, kus harjutakse käitumist olukorras, kui Eesti satub üheaegselt mitme rünnaku alla. Politsei sõnul põhineb õppuste stsenaarium viimaste aastate reaalsetel juhtumitel.

“See kindlasti on palju laiem, kui ainult ühe pronksiöö läbi mängimine, arvestades, mida me selles õppuses tänaseks juba läbi mänginud oleme ja mida me selle nädala jooksul harjutame. Alates masside liikumisest meie piiridele, alates terrorismirünnakutest erinevates linnades, alates massilisest korratusest, sotsiaalsest abist, erinevatest pommiohtudest ja tegelikult see hõlmab väga suurt spektrit ülesandeid, mis riigil sel ajal ees seisavad,” lausus PPA peadirektori asetäitja piiri alal Veiko Kommusaar.

Kolmapäeval said oma oskusi proovile panna PPA kriisireserviüksus, mis komplekteeritakse sõjaväepolitseis aega teeninud meestest. Paari aasta eest loodud üksuses on esialgu pea paarsada liiget, kuid 2027 aasta jooksul peaks üksus kasvama tuhendemeheliseks.

“Reservväelastele on see kaitseväe poolt määrataud õppekogunemine, kuhu nad ikkagi tulevad kutsega ja sealt keelduda saab ainult siis, kui selleks on vabastamise alused. Reeglina on kõik kohal,” sõnas PPA kriisideks valmisoleku büroo arendusekspert Kaspar Kõiv.

Kui relvadega seotud teadmised ja oskused kehtivad ka politseimaailmas, siis nädalasel väljaõppel on kõige enam küsimusi tekitanud juriidika.

“Me peame neile õpetama seda, millises õigusraamistikus politsei töötab, millised õigused on inimestel, kellega me peame suhtlema kriisiüksusena,” sõnas Kõiv.

Tudengi Oscari võitnud režissöör German Golub oli ajateenistuses tosina aasta eest ja nädalase õppuse jooksul on pidevalt vaja midagi juurde õppida, sest üht-teist on selle aja jooksul muutunud. Ega toona sõjaväepolitseis ei õpetatud, millistel puhkudel ja määral tohib politsei jõudu kasutada.

“Iga päev laskmises või märulikostüümis käia, kui kaks päeva tagasi oli 30 kraadi peaaegu, siis oli ikka päris raske. Mulle võhikuna tundub, et see varustus kaalub üksjagu. Vest ainuüksi on 3-4 kilo ja kõik muu, mis tuleb peale… Eks see lihtne ei ole, aga ütleme, et täna ilm soosib,” lausus PPA kriisireservi rühmaülem German Golub.

Kolmapäevasel õppusel Paldiskis osales 600 inimest.

Suurõppuse ILVES käigus käivitati ka kell kolm päeval kümneks minutiks üle-Eestiline sireenivõrgustik ohuheliga. Tallinnas Vabaduse väljakul jätkus elu aga tavapärases rütmis.

“Siin pole ju kuhugi varjuda. Vabandage, vanalinnas pole kusagile varjuda, praegu ei ole kuskile. Me ei karda midagi, me vanad inimesed juba,” ütles Vaike koos sõbrannaga.

“Kodus saab keldrisse minna, aga niimoodi avalikus kohas… Ma küll ei oskaks kuhugi minna,” ütles Kerli.

Aleksandra sõnas, et temal ei ole õrna aimugi, kuhu ohu korral varjuda.

“Sel juhul ma lihtsalt sureksin. Ma nautisin oma elu, ma olen väga avatud selle koha pealt, sellepärast ma ei kardagi,” ütles Aleksandra.

Hoolimata teadmatusest pidasid inimesed harjutust siiski mõistlikuks.

“Need on vajalikud, sest me tegelikult ei mõtle sellele igapäev. Tuletab meelde ka, mis võib olla või mis on reaalsus kuskil mujal,” sõnasid Juulius ja Marian.

Juba hommikul saadetud SMS-i õppuse kohta sai kätte ka turist Soomest.

“Minu arvates on see hea. Meil on Soomes palju arutelu selle teema üle, kuidas on kõige parem inimestele ohust teada anda. Minu arvates oli see hea,” lausus Verner.

Sireenide kõlades päästeamet uut sõnumit enam välja ei saatnud, sest selle eest tuleb maksta. Häiresignaali kõlamise hetkel anti teada muid vahendeid kasutades.

“Ohuteavituse testi vähemalt esimene tagasiside on, et õnnestus. Meil käivitusid kõik 122 sireeniposti, käivitusid riigiinfosüsteemid, Eesti äpp ja Ole valmis! äpp ning hoiatus jõudis Eesti rahvusringhäälingusse ribatekstina. Praegune teadmine on, et õnnestus,” sõnas päästeameti peadirektori astetäitja Viktor Saaremets.

Järgmine sarnane test toimub oktoobris. Uuel aastal on plaan üle minna välkteavitustele, millega saadetakse teavitussõnum kõikidele telefonidele sõltumata Eesti äpi olemasolust.