Peeter Proos | Vanglaplaneet
Kui viimastel aastatel on avalikkuse tähelepanu pälvinud eelkõige Elon Muski Neuralink, siis juuni alguses tuli Hiinast uudis, mis võib osutuda märksa olulisemaks kui lihtsalt üks järjekordne tehnoloogiline saavutus.
Hiina ettevõtte Neuracle Technology ja Tsinghua Ülikooli loodud ajuimplantaat NEO jõudis kliiniliste katsete faasist reaalsesse meditsiinikasutusse. Tegemist on maailma esimese kommertskasutusse jõudnud ajuimplantaadiga, samal ajal kui Neuralink on endiselt kliiniliste katsete etapis.
Esmapilgul tundub tegemist olevat suurepärase meditsiinilise saavutusega. Halvatud inimesed võivad üksnes mõtte jõul taas arvutit kasutada, teksti kirjutada või seadmeid juhtida. Kuid kas need on selle tehnoloogia ainukesed võimalused?
Peaaegu iga uus tehnoloogiline saavutus, mida on esitletud inimeste aitamise vahendina, on leidnud hiljem kasutust palju laiemates valdkondades.
Aju kui järgmine internet
Praegu võimaldavad aju-arvuti liidesed muuta ajusignaalid digitaalseteks käskudeks. Inimene mõtleb ja arvuti täidab käsu. Kuid see on alles algus.
Tehnoloogia arendajad näevad tulevikku, kus klaviatuurid, hiired ja isegi puuteekraanid muutuvad üleliigseks, sest inimese aju suhtleb masinatega otse.
Kui internet ühendas arvutid omavahel, siis ajuimplantaadid võivad ühendada interneti inimese närvisüsteemiga. See ei ole enam ulmekirjandus, vaid ametlikult väljendatud arengusuund.
Digitaalne telepaatia
Veel mõni aasta tagasi oleks mõte ajust-ajju suhtlemisest tundunud täieliku ulmena. Täna räägivad teadlased võimalusest edastada informatsiooni otse ühest ajust teise ilma kõne, kirjutamise või ekraanideta.
Mõned nimetavad seda digitaalseks telepaatiaks. Kui tänapäeval suhtleme telefonide ja sõnumirakenduste abil, siis tulevikus võiks suhtlus toimuda otse närvisüsteemide vahel.
See tõstatab küsimuse, kus lõpeb inimese privaatne sisemaailm ja algab digitaalne võrgustik.
Mälu kui failisüsteem
Veelgi kaugemale ulatuvad visioonid puudutavad mälu. Ajuimplantaatide tulevikuvõimaluste hulka loetakse mälestuste salvestamist, kadunud mälestuste taastamist, traumade muutmist ja isegi teatud mälusisu ümberkirjutamist.
Selline areng muudaks põhjalikult meie arusaama sellest, mida tähendab olla inimene. Kui mälestusi saab muuta nagu arvutifaile, siis tekib küsimus, kas inimene jääb pärast seda samaks inimeseks. Kes otsustab, milliseid mälestusi säilitada, milliseid parandada ja milliseid eemaldada
Inimese ja tehisintellekti ühinemine
Paljud tehnoloogiainvestorid ja futuristid näevad ajuimplantaatides järgmist evolutsioonilist sammu. Nende visiooni kohaselt ei kasuta inimene tulevikus tehisintellekti välise tööriistana, vaid ühendab selle otseselt oma ajuga.
Selle asemel, et kasutada ajuimplantaate üksnes meditsiinilise abivahendina, näevad paljud tehnoloogiaarendajad neis võimalust inimese võimete märkimisväärseks laiendamiseks. Nende visiooni kohaselt võiks aju ja tehisintellekti ühendamine võimaldada peaaegu kohest juurdepääsu teadmistele, pakkuda tehisintellekti tuge otsuste tegemisel, suurendada õppimisvõimet ning laiendada inimese mälu.
Äärmuslikumate tulevikustsenaariumide järgi võiks selline tehnoloogia isegi võimendada inimese kognitiivseid võimeid tasemeni, mis ületab märkimisväärselt meie tänased vaimsed võimed. Mõnede futuristide hinnangul võib see kujuneda järgmiseks suureks sammuks inimarengus, kus inimese ja masina vaheline piir muutub üha hägusamaks.
Küsimus pole enam ainult tehnoloogias. Küsimus on selles, kas inimene jääb sellises süsteemis iseseisvaks indiviidiks või muutub osaks suuremast digitaal-tehnoloogilisest võrgustikust.
Uus klass: täiustatud inimesed
Tehnoloogia pooldajad räägivad paremast tulevikust. Kuid mida tähendab olukord, kus osa inimestest omab tehisintellektiga ühendatud aju ja osa mitte?
Ajalugu näitab, et iga tehnoloogiline eelis loob lõpuks ka ühiskondliku kihistumise.
Kui ajuimplantaat võimaldab kiiremat õppimist, paremat mälu ja töövõimet, võib tekkida uus eliit ehk inimesed, kelle võimed ületavad märkimisväärselt ülejäänud ühiskonna omad.
Nii nagu nutitelefon muutus mõne aastaga luksusest vältimatuks igapäevaseks tööriistaks, võib ka ajuimplantaatidest saada tehnoloogia, millest loobumine tähendab konkurentsivõime kaotamist.
Mõtted kui uus nafta
Praegu koguvad tehnoloogiaettevõtted andmeid meie otsingute, ostude, asukoha ja internetikäitumise kohta. Aju-arvuti liideste ajastul võib järgmine ja veelgi väärtuslikum andmeallikas peituda inimese enda peas.
Kui tänapäeval kaubeldakse meie veebikäitumise põhjal loodud profiilidega, siis tulevikus võivad väärtuslikuks muutuda inimese mõtted, emotsioonid, soovid ja hirmud. See tähendaks ligipääsu kõige intiimsemale informatsioonile, mida inimene üldse omab, tema sisemaailmale. Sellises olukorras kerkib paratamatult küsimus, kellele need andmed kuuluvad, kes neid kontrollib ja millistel eesmärkidel neid kasutada võidakse.
Aju häkkimise ajastu
Küberjulgeoleku eksperdid on juba aastaid hoiatanud, et tulevikus võivad rünnakute sihtmärgiks muutuda mitte arvutid, vaid inimesed ise. Kui aju on ühendatud võrguga, muutub see potentsiaalselt haavatavaks.
Teoreetiliselt võiks selline tehnoloogia võimaldada ligipääsu närviandmetele, mälestuste vargust või manipuleerimist, inimese tähelepanu suunamist ning isegi tema mõtlemisprotsesside mõjutamist.
Kõige äärmuslikumate stsenaariumide puhul räägitakse võimalusest sekkuda ka motoorsetesse funktsioonidesse ehk mõjutada seda, kuidas inimene liigub või tegutseb. Kuigi sellised võimalused võivad praegu tunduda ulmelised, näitavad need, kui kõrged võivad olla panused maailmas, kus inimese aju on otseselt ühendatud digitaalsete võrkudega.
Jah, see kõlab nagu ulmefilm, kuid samas kõlasid veel mõnikümmend aastat tagasi ulmena ka nutitelefonid, sotsiaalmeedia ja tehisintellekt.
Kus lõpeb ravi ja algab programmeerimine?
Ajuimplantaatide üks enim reklaamitud kasutusvaldkondi on depressiooni, ärevuse ja teiste neuroloogiliste probleemide ravi. Kuid kui see tehnoloogia võimaldab vähendada ärevust, kas see võib võimaldada ka kuulekuse suurendamist?
Kui see tehnoloogia võimaldab korrigeerida depressiooni, kas see võib võimaldada korrigeerida ka maailmavaadet? Kui see võimaldab mõjutada emotsioone, siis kus asub piir ravi ja käitumise programmeerimise vahel?
Need küsimused ei kuulu enam üksnes ulmeromaanidesse vaid kiiresti areneva neurotehnoloogia reaalsusesse.
Täiuslik kontrollisüsteem?
Viimastel aastatel on maailmas räägitud üha enam digitaalsetest identiteetidest, biomeetrilisest jälgimisest, keskpankade digirahast, tehisintellektist ja automatiseeritud otsustusprotsessidest. Kõiki neid arenguid esitletakse tavaliselt mugavuse, turvalisuse või efektiivsuse suurendamise vahendina. Ajuimplantaat lisab sellesse võrrandisse täiesti uue mõõtme.
Kui ühel päeval ühendatakse digitaalne identiteet, tehisintellekt, biomeetriline jälgimine, rahandus ja aju-arvuti liidesed üheks tervikuks, tekib süsteem, millest varasemad kontrollimehhanismid jäävad kaugele maha.
On selge, et ajuimplantaatide kasutuselevõtt ei ole lihtsalt areng meditsiinitehnoloogias vaid suur samm tehnokraatliku ühiskonna suunas, kus inimese elu iga aspekt muutub mõõdetavaks, analüüsitavaks ja potentsiaalselt mõjutatavaks.
The post Samm enneolematu kontrolliühiskonna suunas: Hiina ajuimplantaat ühendab inimese aju digitaalmaailmaga first appeared on Vanglaplaneet.
The post Samm enneolematu kontrolliühiskonna suunas: Hiina ajuimplantaat ühendab inimese aju digitaalmaailmaga appeared first on Vanglaplaneet.
