Tänavu jaanuaris võttis riigikogu vastu hoiu-laenuühistu seaduse muudatuse, millega keelatakse sellistel ühistutel alates juulist uute hoiuselepingute sõlmimine ning pärast üleminekuaja lõppemist saab hoiuseid kaasata üksnes krediidiasutuste tegevusloa alusel.

Eesti hoiu-laenuühistute liit leiab, et seadusemuudatused piiravad liialt hoiu-laenuühistute ettevõtlusvabadust ning võivad kaasa tuua hoiuste massilise väljavõtmise ning ühistu maksejõuetuse.

Õiguskantsler Ülle Madise hindas seaduse põhiseaduspärasust ning leidis, et muudatused mõjutavad hoiu-laenuühistute tegevust märkimisväärselt.

“Nendega lõpetatakse senine hoiu-laenuühistu tegevusvorm, aga need võivad kaasa tuua ka paljude praegu tegutsevate ühistute tegevuse lõppemise, kui ühistud ei suuda või ei soovi oma tegevust uute nõuetega kooskõlla viia,” tõdes ta.

Siiski on muudatuse eesmärk Madise hinnangul praegusel juhul põhiseadusega kooskõlas.

“Nii kaitstakse hoiustajate huve ning viiakse samalaadset finantsteenust osutavate äriühingute tegevus ühesugustele alustele. Selle eesmärgi saavutamiseks valitud abinõud jäävad abstraktselt hinnates põhiseadusega lubatud riigikogu otsustusruumi piiresse ning neid ei ole põhjust pidada meelevaldseteks,” märkis õiguskantsler.

Madise selgitas, et hoiuste kaasamine hoiu-laenuühistus sarnaneb üha enam pangateenusega, kuid sellel pole panganduses vajalikku järelevalvet ega garantiisid, mistõttu ei saa pidada ülemääraseks nõuet, et ühistud saavad edaspidi hoiuseid kaasata ainult pangana või ühistupangana tegutsedes.

Õiguskantsler tõi välja, et seadusemuudatused piiravad mitut põhiõigust, ennekõike hoiu-laenuühistute ettevõtlusvabadust. Riigikogul on aga vabadus seada ettevõtlusvabadusele piiranguid, kui selleks on mõistlik põhjus.

Ta tõi seaduseelnõu seletuskirjale viidates esile, et paljud inimesed ei pruugi mõista, et hoiu-laenuühistu ei ole pank, selle tegevus ei allu finantsjärelevalvele ning hoiustele ei laiene tagatisfondi kaitse.

“Sellises olukorras võib hoiustaja võtta endale riske, mille ulatust ta ei mõista, ning ühistu makseraskuste tekkimisel võib hoiustatud raha tagasisaamise võimalus olla oluliselt väiksem kui pangahoiuse puhul,” nentis Madise.

Hoiu-laenuühistute tegevuse ümberkujundamise eesmärgid kaitsta hoiustajate varalisi õigusi tõhusamalt ja tagada nende äriühingute üle tõhusam finantsjärelevalve on õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega kooskõlas ning teenivad avalikku huvi.

Ka leidis Madise, et riigikogu tegi põhimõttelise väärtusvaliku viia hoiuste kaasamine tervikuna samadele alustele.

“Selline lahendus on nõuetekohaselt tegutsevatele ühistutele kahtlemata koormavam, kuid see ei muuda valitud abinõu põhiseadusvastaseks, kui leebemad meetmed ei tagaks eesmärki sama tõhusalt,” põhjendas ta. “Põhiseadus ei keela varem lubatud tegevuse ulatuslikku ümberkujundamist”.

Samas piirab 1. juulist jõustuv uute hoiuselepingute sõlmimise keeld ühistu õigusi intensiivselt ning võib nende rahavoogu märkimisväärselt mõjutada. Madise ütles, et hoiu-laenuühistute tegevus on suurel määral üles ehitatud hoiuste kaasamisele ja nende arvelt laenude andmisele ja kui uusi hoiuseid enam vastu võtta ei saa, võib see piirata ka ühistu võimalust väljamaksetaotlusi täita.

“Need asjaolud kinnitavad, et uute hoiuselepingute sõlmimise keeld on hoiu-laenuühistutele intensiivne piirang. Samas ei saa abstraktselt hinnates öelda, et see piirang on ebamõõdukas,” lisas Madise.

Ta võttis kokku, et nii tegevusloa nõue kui üleminekuajal rakenduvad piirangud on hoiu-laenuühistutele intensiivsed ning võivad tähendada osa praegu tegutsevate ühistute tegevuse lõpetamist, kuid ei ole piisavat alust järeldada, et need abinõud oleksid eesmärgiga võrreldes ilmselgelt ülemäärased. Ka seaduse menetlemises ei ilmnenud Madise sõnul rikkumisi, mis annaks alust seda vormiliselt põhiseadusvastaseks pidada.

“See, et kõiki huvirühmade ettepanekuid ei arvestatud, ei muuda seadust iseenesest põhiseadusvastaseks. Määrav on see, kas seadus vastab põhiseadusest tulenevatele pädevus-, menetlus-, vormi- ja materiaalsetele nõuetele,” lausus ta.

Kuna riigikogu on seadusemuudatused ettenähtud korras vastu võtnud ja need on Riigi Teatajas avaldatud, on need Madise sõnul ka formaalselt põhiseadusega kooskõlas.

Samas märkis õiguskantsler, et kõiki elulisi olukordi ei pruugi olla võimalik abstraktselt ette näha ning selleks juhuks on nähtud ette võimalus pöörduda kohtusse.

See tähendab, et seadusemuudatuse rakendamisel võib konkreetses kohtuvaidluses kerkida küsimus, kas piirangud on põhiseaduspärased. Kohus algatab sel juhul põhiseaduslikkuse järelevalve ja lõpliku otsuse langetab riigikohus.