Teadlased on sarnast ravi katsetanud varem hiirtel ja ahvidel. Nüüd said arstiteadlased aga loa ja esimese võimaluse jälgida meetodi mõju inimkehas. Töörühm valis patsiendiks inimese, kes põeb glaukoomi ehk rohekaed. Uus ravisüst tehti ühte tema silmamunasse, vahendab Business Insider.

Glaukoom kahjustab nägemisnärvi ja on maailmas peamine nägemiskaotuse juurpõhjus. Seetõttu otsivad teadlased võimalusi, kuidas haigusest räsitud kudesid taastada. Praegused ravivõimalused suudavad silmahaiguse süvenemist üksnes pidurdada. Võimalus rakke noorendada annab seevastu lootust taastada silmas haiguse tõttu kaotatud normaalne talitlus.

Kolm neljast olulisest valgust

Uus uuring põhineb ligi 20 aastat tagasi tehtud avastustel. Jaapani teadlane Shinya Yamanaka leidis toona neli valku ehk transkriptsioonitegurit, mis sunnivad täiskasvanud rakke oma arenguteel tagasi liikuma ehk muudavad need uuesti kõigiks teisteks areneda suutvateks tüvirakkudeks. Yamanaka pälvis oma murrangulise töö eest hiljem ka Nobeli preemia.

Praegu üritavad teadlased rakke algseisundi taastamise asemel pelgalt noorendada. Ajas liiga palju tagasi liikudeks unustaksid rakud ka kehas oma esialgse ülesande. Uurijate eesmärk on muuta koed lihtsalt elujõulisemaks ja säilitada samal ajal nende algne identiteet. Nii teeks noorenenud silmarakk piltlikult öeldes oma igapäevast tööd edasi.

Lisaks saadab täielikku ümberprogrammeerimist suur vähirisk. Kaks neljast Yamanaka tegurist on onkogeenid. Kuigi need on rakkude normaalseks arenguks hädavajalikud, soodustavad need liiga tugevalt avaldudes rakkude kontrollimatut jagunemist ja kasvajate teket. Varasemates loomkatsetes arenesid osal hiirtest just sel põhjusel pahaloomulised kasvajad. Madalama vähiriski nimel otsustas biotehnoloogiaettevõte kasutada oma ravimis vaid kolme valku ja jätta kõige ohtlikum ühend valemist välja.

Lisaks põimisid teadlased süsteemi nn ohutuslüliti. Et ravi toimiks, peavad uuringus osalejad võtma iga päev levinudantibiootikumi doksütsükliini. Ohumärkide ilmnedes saavad arstid ravi kohe lõpetada: antibiootikumideta päev peatab organismis rakkude ümberprogrammeerimise jalamaid.

Kui ettevaatusabinõud olid paigas, alustas ravimifirma esimese faasi kliinilist uuringut. Kokku plaanivad arstid kaasata alla 20 patsiendi. Osalema oodatakse inimesi, kes on kimpus kas glaukoomi või teatud tüüpi isheemilise nägemisnärvikahjustusega. Kliinikud värbavad katsesse patsiente mitmes suures USA More linnas.

Järgmise poole aasta jooksul jälgivad arstid hoolikalt esimese patsiendi tervist. Peamiselt hindavad nad protseduuri ohutust ja panevad kirja võimalikke kõrvalmõjusid. Samas loodavad nad näha märke ka paranenud nägemisest. Edu korral sillutab katse teed juba märksa mahukamatele uuringutele.

Kuhu silmast edasi?

Life Biosciencesi tegevjuhi Jerry McLaughlini sõnul tähistab esimene inimuuring meditsiinis olulist pöördepunkti. Ta usub, et teadlastel on nüüd võimalus taastada keha talitlust raku tasandil. Tema hinnangul ulatub saavutuse mõju kaugele väljapoole vananemisbioloogia seniseid piire, sest praegu astutakse esimesi samme uue ravikategooria loomisel.

Samal ajal soovitavad teised uuringuga mitte seotud teadlased suhtuda taolistesse katsetesse ettevaatlikult. Singapuri Riikliku Ülikooli tervisliku pikaealisuse keskust juhtiva Brian Kennedy sõnul on epigeneetiline ümberprogrammeerimine vananemise vastu ühelt poolt paljulubav. Samas kahtleb ta, kas uue võtte kohta on juba piisavalt alusteadmisi, et seda saaks ohutult rakendada. Suured eesmärgid nõuavad tema sõnul aastatepikkust põhjalikku ohutuskontrolli.

Ettevaatlikkuse mõttes peab ta aga silma esimeseks uuringuks loogiliseks valikuks. Kennedy sõnul on inimsilm ülejäänud kehast suhteliselt eraldatud ja hästi kaitstud. Võimalikud kahjulikud kõrvaltoimed jäävad seetõttu silma piiresse ega ohusta patsiendi teisi elundeid. Teisisõnu saavad arstid proovida uut meetodit keha mõistes turvalises keskkonnas.

Kui silmakatse õnnestub, vaatavad uurimisrühmad juba teiste kudede poole. Teadlaste kaugem siht on saavutada kogu kehas parim võimalik elujõud, keskendudes järgmisena näiteks lihas- või maksarakkudele. Rakkude süsteemne ümberprogrammeerimine võiks tulevikus pikendada inimeste tervena elatud aastaid. Samas hindavad eksperdid, et meetodit saab teraapiana laiemalt kasutusele võtta alles kümmekonna aasta pärast.

Biotehnoloogia idufirma Rejuvenate Bio kaasasutaja Daniel Oliveri sõnul muutub tehnoloogia eriti köitvaks just siis, kui selle abil saavutatakse patsientidel laiemad süsteemsed muutused. Ta usub, et lihaste, maksa või närvikoe edukas noorendamine mõjuks hästi kogu organismi talitlusele. Kuigi praegu tehakse noorendamise vallas alles esimesi samme, näevad teadlased selles võimalust muuta tulevikus arstiteaduse alustalasid tervikuna.