Mäletan, kuidas ma esimest korda USAd külastades – kunagi keset talve, ligi 25 aastat tagasi – sain šoki, mismoodi seal (New Yorgi eeslinnades) üldse polnud kusagil pimedust. Eestis polnud asi toona nii valge. Instinktiivselt tundsin, et see ei ole õige, et kõik toad, teed ja majaümbrused on ööpäev ringi mingil moel valgustatud. Oskasin toona ära põhjendada oma vastumeelsuse tausta, et see on ju mõttetu ressursside raiskamine. Oskasin märgata ka seda, et tähistaevast niimoodi ei näe ja see on väga kurb.