Suure hurraaga riigi majandust korda tegema tulnud valitsus on asjad täiesti hulluks ajanud. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas Eestit, et senisel viisil jätkates liigub Eesti riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Eesti Pank nõustub hinnanguga ja peab lahenduseks erakondadeülest kokkulepet.
Mai lõpust kuni 9. juunini Eestis viibiv IMF-i delegatsioon arutas missiooni käigus riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme.
IMF andis Eestile soovituse teha jõupingutusi riigivõla stabiliseerimiseks, piirates selleks kulutusi ja kasvatades tulusid. IMF tõi välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatule kursil.
IMF-i hinnangul on Eesti majandus pärast keerulist langusperioodi taastumas, kuid see ei lahenda Eesti pikaajalisi probleeme iseenesest. Eesti majanduse kasvuvõime on jäänud varasemast tagasihoidlikumaks ning kestlikuma kasvu saavutamiseks on vaja suurendada tootlikkust, parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile ja kvalifitseeritud tööjõule, toetada stabiilset energiapoliitikat ning soodustada investeeringuid, innovatsiooni ja ekspordi mitmekesistamist.
Eesti Panga presidendi Ülo Kaasiku sõnul kattub IMFi hinnang suures osas keskpanga arusaamaga. Ta tõdes, et riigirahanduse seis on kahjuks selline, et Eesti vajab pikema vaatega ja üle valimistsüklite kehtivat lahendust.
“Suur võlakoormus ei ole abstraktne probleem, sest see teeb tulevikus laenamise kallimaks nii riigile kui ka erasektorile. Kiiresti kasvav võlakoorem tähendab ühtlasi, et iga-aastased intressimaksed lähevad järjest suuremaks, see aga vähendab riigi võimalusi pakkuda avalikke teenuseid,” sõnas Kaasik.
IMF tõi välja, et Eesti riigi rahandus seisab keeruliste valikute ees. Kaitsekulude kasv on praeguses julgeolekuolukorras arusaadav ja vajalik, kuid see ei muuda tõsiasja, et riigi tulud ja kulud peavad pikemas vaates olema paremas kooskõlas. Eesti riigi võlg on rahvusvahelises võrdluses endiselt mõõdukas, kuid muret teeb selle kiire kasv.
Kui 2019. aastal oli riigivõlg umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see kasvanud 10 miljardini ja võlg võib 2030. aastaks kasvada üle 20 miljardi euro.
Intressimakseteks kulus riigil 2022. aastal 28 miljonit eurot, aga 2030. aastaks võib see summa kasvada umbes 650 miljoni euroni. Selle eest saaks ülal pidada kolme suurimat ülikooli või kogu siseturvalisuse valdkonda päästest politsei ja piirivalveni.
Eesti Pank on kutsunud erakondi üles laiapõhjalisele kokkuleppele, et riigi rahandust jätkusuutlikuna hoida.
“See võiks väljendada ühist arusaama, et riigi võlakoormus ei läheks liiga kõrgeks ja eelarvepuudujääk väheneks mõistliku tasemeni, mis suudaks hoida võlakoormust madalal,” ütles keskpanga juht ja lisas, et mida hiljem otsustega alustada, seda valusamad need on.
Hinnakasv on Eestis aeglustunud, kuid püsib euroala keskmisega võrreldes endiselt kiire. Hinnakasvu on mõjutanud nii varasemad maksutõusud kui ka energiahindade kõikumine. Inimeste ostujõu poolest on olukord tänavu parem kui eelmisel aastal, kuid ostujõu püsiv kasv eeldab tootlikumat majandust ja tugevamat konkurentsivõimet.
Finantssektori kohta leiab IMF, et Eesti pangandussektor on tervikuna tugev ja võimalikud riskid on seni piiratud. Ettevõtted ja majapidamised on kõrgemate intressimääradega üldjoontes hästi toime tulnud ning probleemsete laenude osakaal on püsinud väike. Seda on toetanud tööturu suhteliselt hea seis, varasemad finantspuhvrid ja pankade tugev kapitaliseeritus.
Ligi: enne valimisi ei hakka keegi maksudest rääkima
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles IMF-i ülevaadet kommenteerides, et jagab muret, kuid mitte sõnastust, et ollakse jätkusuutmatul kursil, sest jutt käib prognoosist, mitte tegelikest valikutest ning ta pingutab selleks, et tema tegevused muudaksid tulemuse prognoosidest paremaks.
“Ei ole lihtne, ei ole poliitilist huvi ümberringi, pole avalikku survet. Aga need kaks visiiti – IMF-i ja OECD oma – ehk õnnestub vähemalt mõni inimene ära painutada,” lausus Ligi pressikonverentsil. “Valitsus on kogu aeg
•
•
More teadnud, kuhu oleme liikumas, aga on tõsi, et väga järsk kaitsekulude hüpe on eelarvetuludega katmata.”
Ligi lisas, et kuna enne valimisi ei hakka keegi ilmselgelt maksudest rääkima, tuleb põhiliselt vaadata otsa kuludele. Ta rõhutas, et Eesti riigireiting on endiselt kõrge ja laenukoormus EL-is madalaim, ent ajad on praegu rasked kõigil riikidel.
OECD ja IMF-i soovituste kohta märkis rahandusminister, et perepoliitikas on kõige tõhusamaks meetmeks teenused ja kõige ebatõhusamaks maksuerandid.
“Lastetoetused on küll tõhusamad kui maksusoodustused, aga peame ressursside puudujäägi juures nõustuma kriitikaga ühetaoliste lastetoetuste suhtes,” ütles Ligi.
Ta lisas, et see ei tähenda, et valitsus plaaniks need ära kaotada, vaid on lihtsalt probleemi tunnistamine. Vastuseks kriitikale on Ligi sõnul universaalsete toetuste tõstmata jätmine, mis on samuti eelarvekokkuhoid.
“Meil on nad päris korralikul tasemel, aga neid peresid, kus ta oluliselt toimetulekut määrab, on vähemus,” ütles Ligi, kelle sõnul on suunatud toetuste puhul probleemiks keerulisus kindlaks määrata, kes tegelikult lapsi kasvatab.
Allikas: ERR
