
„Ma teadsin, et ma pean tulema kõnet pidama saali täie arukate ja nõudlike inimeste ette, erinevalt sellest auditooriumist, kus ma viimasel ajal kõnesid pean ja kus ei saa terve saali kohta niimoodi öelda. Siis ma olin üsna ähmi täis ja ma ka teadsin, millised head kõnemehed enne mind kõnesid peavad ja seetõttu ma mitu päeva mõtisklesin selle üle, mida oma kõnes rääkida, aga ma mõtisklesin selle nurga alt, et ma mäletasin, et ma pean rääkima fraktsiooni tegevusest Riigikogus ja laiemalt.
Kuna ametlik teema on juhatuse tegevus, siis ma lühidalt saan teile kinnitada, et juhatus on teinud kõike seda, mida põhikiri nõuab, on teinud seda nõudlikult, oleme pidanud vaidlusi, aga minu hinnangul oleme me hästi hakkama saanud.
Nüüd siis fraktsiooni tegevuse juurde. Loomulikult oleme me Riigikogus esitanud eelnõusid, teinud muudatusettepanekuid, algatanud umbusaldusi, läinud nendega kaasa ja andnud ka muul moel pihta koalitsiooni Eestit hävitavale tegevusele.
Aga alati leidub inimesi, kes ütlevad, et see ju kõik on lihtsalt teater, teie ettepanekud ju ei lähe läbi. Ma ei ole nendega nõus. Tegelikult on see tegevus oluline ja ma tooks välja kaks aspekti, miks. Ma arvan, et see, mis me teeme nii Riigikogus kui ka väljaspool seda, on väga edukalt aidanud juhtida avalikkuse tähelepanu nendele probleemidele, nendele tegudele, mis ei ole Eesti huvides.
Ja olgu selle tõestuseks kasvõi see, et kui me mõtleme EKRE fraktsiooni tegevust selle algusest kuni siiani, siis aina rohkem on teemasid, kus meid on tümitatud, kus meiega on vaieldud, aga mis tänaseks on jõudnud kõigi teiste erakondade lubadusteks, platvormideks ja, ja käikudeks.
Me oleme olnud ajast ees, aga teine oluline punkt on see, et me väga selgelt ju signaliseerime seda, mida meie hakkame tegema, kui me võimule saame. Ja siin on inimesi, kes sellise laia lauaga süüdistavad kogu opositsiooni populismis. Ma vaidleks ka nendele vastu. Meie eelnõud on puudutanud näiteks maksude alandamist, pangandussektori maksustamist selle eest, kui nad liigkasu võtmisega tegelevad, sellest nädalast CO kahe räkitist väljaastumist ja nii edasi.
Need on sisulised teemad kõik ja kui me võimule saame, siis on meil need eelnõud juba valmis ja me kavatseme nendega edasi minna. Need ei ole sellised populistlikud poliittehnoloogilised valimiste eelsed häälte korjamise eelnõud. Mille kohta ma saan siin tõsistelt populistidelt näiteks tuua, olgu see näiteks selle nädala hüüatus, mida ka Mart Helme More juba puudutas, Läänemetsalt, et kuluhüvitised tuleks üldse ära kaotada. Noh, Läänemetsal ei ole oma fraktsiooniski selleks hääli koos.
Või võtame Keskerakonna eelnõu sellest, kuidas Riigikogu liikmete palkasid tuleks hakata siduma saalis istutud tundidega. Ma arvan, ka seal on niimoodi, et üks mees kandis ette, ülejäänud fraktsioon hoidis pead kinni, mõtles, et seda me ju küll ei tee tegelikult.
Hea näide jälle sotsidest – sotsid on andnud sisse eelnõu, et ERR-i nõukogus peaks olema võrdselt naisi ja mehi. Nende esindaja ERR-i nõukogus on Raimond Kaljulaid. Muidugi, kui seda sotside maailmavaadet vaadata, siis noh, meie arust Raimond Kaljulaid on mees, aga võib-olla sotsid on selle juba ümber defineerinud.
Mine võta kinni ja tasub ka jälgida hääletusi. On tõesti mõned sellised noh, ma ütleks poliitilises mõttes lihtsad hääletused, kui sa opositsioonis oled, tuleb eelnõu automaksu tühistamiseks, kogu opositsioon hääletab poolt. Aga kui tulevad keerulisemad teemad, kus, kuidas neid kutsutaksegi, mõõdukad konservatiivid ja siis seal keskel asuvad inimesed.
Nad pigem jätavad hääletamata sellised maailmavaatelised põhimõttelised küsimused, sest nad nagu mõtlevad, et oi, oi, aga tervelt osalt ühiskonnast me võime siin kriitikat saada ja see võib kuidagi jälle häältesaaki negatiivselt mõjutada. Ma loodan, et valimistel mõjutab häältesaaki negatiivselt see selgrootus ja otsustamatus ja meid omakorda positiivselt see, et me julgemegi, nagu ka Martin oma kõnes ütles, otse asju välja öelda ja selle taga ka seista.
Nüüd selle fraktsiooni temaatika juurde, ma täna vaatasin võõrsõnade leksikonist järgi, et mis see ametlik seletus on, siis sõnalehe fraktsioon ja neid seletusi on kaks.
Esimene seletus on see, et ta on ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis. Meil nüüd nii ongi. Ja ma julgeks öelda, et meie fraktsioon on ainuke Riigikogus, kes vastab sellele definitsioonile, mis on fraktsiooni ametlik definitsioon. Ja siis ma hakkasin mõtlema selle üle, et tegelikult viimased aastad on olnud mõneti nagu keerulised. Nii erakonnas kui fraktsioonis. Ent teisipidi, kes kokandust teavad, kes ei tea, ma siis kohe tutvustan mõnda aspekti.
Öeldakse, et eks köögivilja aurutada, liha praadida, kala suitsetada, sellega saavad paljud kokad hakkama, aga hea kastme tegemine – see näitab, et noh, tõeliselt hea kokaga on tegu. Mina nii hea kokk ei ole, aga ma saan aru, kuidas head kastet vähemalt teoreetiliselt tehakse.
Sa alguses paned palju asju kokku, paned neid õiges proportsioonis, aga siis sa hakkad redutseerima. Redutseerimine tähendab seda, et kõik ebavajalik aurab sealt välja ja alles jääb hea, tummine, maitsev kaste.
Minu arust me oleme viimaste aastatega nii erakonnana kui fraktsioonina ja väga hea ajastusega täpselt piisavalt enne valimisi jõudnud selleni, et on hea, maitsev ja tummine kaste. Aga sellel sõnal fraktsioon on ka teine tähendus, erimeelne rühmitus parteis. Ja eriti enne valimisi kipub tekkima ka selliseid fraktsioone.
Ma mäletan näiteks enne möödunud valimisi või tegelikult möödunud valimiste ajal ja järel, mäletan ühte noort kolleegi, kes tegelikult tegi palju ja tublit tööd, sai ka head hääled, Riigikokku paraku ei pääsenud ja leidis kohe süüdlase. Süüdi oli erakond.
Ma kutsun teid kõiki üles enda pähe sellist tagurpidist mõtet mitte laskma, sest et ma arvan, et meid kannab edasi see, kui me oleme seljad koos ja ajame ühist asja.
Ja ma ei taha siin kuidagi öelda, et eriarvamusi ei võiks olla, aga mind häirib see, kui tekivad sellised fraktsioonid, kus kokku saades üksteisele naeratatakse, räägitakse ühisest tegevusest, aga tegelikult selja taga juba tegutsetakse selle erimeelsusel oleva fraktsioonina. Ma ise ja kindlasti siin saalis istujad tahavadki Eestis elu paremaks teha, mitte isiklikku heaolu kasvatada ja ma võin teile oma kogemusest öelda, isikliku heaolu kasvatamise huvikorral on mõistlik erasektoris head tööd teha, ma olen teinud.
Ma toon ühe näite. Kui juhtub see, mida, mida ma tõsiselt loodan, millele ma kaasa elan ja kaasa töötan. Ja mis ma ütleks, mille idee sünni juures ma ka ise rolli mängisin, kui juhtub see, et Mart saab presidendiks. Siis kindlasti leidub inimesi, kes mõtlevad, mis tal viga, ta seal Kadriorus ja ilus loss ja hea elu ja.
Aga tegelikult, mis mis juhtub siis, kui Kadriorus asub tööle president, kes hoolib põhiseadusest, kes hoolib Eesti inimestest, siis lähebki meie kõigi elu paremaks, ilma et me oleks riigilt või vallalt midagi nagu otseselt oma taskusse saanud.
Nii, et ma kutsun teid üles, hoiame seljad koos. Valimised järjest lähenevad ja järjest hakkab tulema impulsse, mis üritavad seda üksmeelt lõhkuda. Nagu ma ütlesin, see kaste on minu arust praegu keedetud väga mõnusaks ja tummiseks. Lähme, võidame need valimised!