Viimase 15 aasta jooksul on elamuid ehitatud aktiivselt Tallinnas ja vähemal määral Tartus ning Pärnus. Samas Valgas või Jõgeval pole ehitatud mitte ühtegi uut kortermaja. Kuna eluasemekulude osakaalu kasv sissetulekutes on Eestis Euroopa Liidu üks kiiremaid, on eluaseme taskukohasus halvenemas.

“Üks asi on madalamad tuludetsiilid, kes maksavad Eestis tihti 40 protsendi juures oma leibkonna sissetulekust kodukuludeks. Teiselt poolt on meil väljaspool Tallinnat ja Tartut turukriis, sest kvaliteetseid eluasemeid ei pakuta,” ütles Eesti Arhitektide Liidu asepresident Siim Tanel Tõnisson.

Kliimaministeeriumis valmis eluasemevaldkonna arengukava 2035. aastani, mis peaks tooma turule rohkem odavamaid elupindu. Kui taskukohasus on suurte keskuste probleem, siis kättesaadavus on väikeste kohtade mure. Riik aitaks muuta planeeringud lihtsamaks, mis vähendaks arendajate investeeringukulu.

“Kui teekaardiga töötatakse välja toetavad mehhanismid või meetmed, kuidas seda piirkondades teha, usun, et arendajad tulevad sellega kaasa, kui see aitab nende riske maandada,” lausus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Kalmer Gross.

Mitme toetuse raha on juba olemas.

“Näiteks eluasemete kodulaenude käendused ja kaaslaenud on Eestis juba olemas kas ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse või maapiirkonna investeeringute sihtasutuse kaudu. Kui räägime renoveerimisest, mis on väga oluline eluasemepoliitika meede, on meil ka seal olemas laenud ja käendused,” rääkis Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Ligi 50-leheküljelises arengukavas pole aga kusagil kirjas, kui palju selle elluviimine kokku riigile maksma läheb. Osa raha tuleks Euroopast.

“Eesti jaoks töötame omaette mudeli välja, et Euroopa Investeerimispangast oleks erasektori arendajatele pikka odavat finantseeringut. See ei ole riigi toetus, vaid erasektor looks üürikorteri elamuid,” selgitas taristuminister Kuldar Leis.

Korteriühistute liidu juhi Andres Jaadla sõnul võib riigi uus plaan kaasa tuua renoveerimistoetuse olulise vähenemise tõmbekeskustes.