Varasemad uuringud on küll viidanud õuemängude ja laste vaimse tervise seosele, kuid Exeteri Ülikooli teadlaste uuring on esimene, kus analüüsitakse varajases eas õues mängimise pikemaajalist mõju laste vaimsele tervisele.

Enamikul lastestel on vähe vaimse tervise muresid, kuid leidub ka neid, kel esineb probleeme juba varases eas. Uued andmed viitavad, et mida sagedamini mudilased õues mängivad, seda tõenäolisemalt püsib nende vaimne tervis korras ka hilisemas lapsepõlves: uuringu järgi vähemalt kaheksanda eluaastani.

Teadlased analüüsisid 4151 lapse andmeid ja hindasid nende vaimse tervise olukorda nelja-, viie-, kuue- ja kaheksa-aastaseks saamise aegu. Vaatluse all olid nii välised sümptomid nagu agressiivsus, impulsiivsus ja hüperaktiivsus, kui ka internaliseeritud sümptomid nagu ärevus ja depressioon.

Uuringust selgus, et neil, kes mängisid kahe-, kolme- ja nelja-aastasena sagedamini õues, püsis vaimne tervis suurema tõenäosusega korras kuni uuritud ajavahemiku lõpuni. Täpsemalt näitasid tulemused, kuidas iga lisa nädalapäev, mil laps õues mängib, suurendab 6–14 protsendi võrra tõenäosust, et tema vaimse tervise näitajad püsivad head kuni kaheksanda eluaastani.

Lihtne viis laste toetamiseks

Uuringut juhtinud Exeteri Ülikooli professor Helen Dodd märkis, et tulemuste järgi on õues mängimise võimaldamine lihtne ja odav viis laste vaimse tervise toetamiseks. Ta soovitab seda hariduspoliitika kavandamisel kindlasti arvesse võtta. 

Doddi sõnul tähendab see mänguväljakute rajamise ja korrashoiu piisavat rahastamist ning mitteametlike mängualade, näiteks parkide ja haljasalade kaitsmist. Teadlase hinnangul on avalikud mängukohad eriti olulised peredele, kellel puudub oma aed.

Selleks, et selgitada välja õuemängude täpne mõju, võttis töörühm arvesse muidki seotud tegureid, näiteks lapse sugu ja etnilist kuuluvust, leibkonna kõrgeimat haridustaset, tööhõivet, lapse terviseprobleemide arvu ning ligipääsu oma aiale või kodust kuni kümne minuti kaugusel asuvale pargile.

Uuringuga mitte seotud Ühendkuningriigi laste mängupoliitika foorumi juht Marguerite Hunter Blair tõdes, et tulemused näitavad ilmekalt mängupõhiste ja varajaste sekkumiste tähtsust, sest neil on mudilaste vaimsele tervisele pikaajaline mõju. Blairi sõnul saavad väikelapsed pikemast mänguajast ja parematest mängutingimustest suurt kasu. Tema hinnangul peaksid poliitikakujundajad panema õuemängude arendamisele erilist rõhku ning tegema tihedamat koostööd kogukondadega, et tagada lastele mängimiseks sobilikud tingimused.

Teadlaste avastustega saab lähemalt tutvuda ajakirjas Journal of Child Psychology and Psychiatry.