
Suured vulkaanipursked võivad mõjutada ilmastikku ja on inimkonna ajaloos toonud seeläbi mõnikord kaasa ka põuda, üleujutusi, ikaldust ja näljahäda. Nüüd selgub, et vähemalt Hiina ajaloos on vulkaanide roll olnud suurem kui seni arvatud.
Värske teadusuuring, mis vaatles enam kui nelja sajandi kohta leitud andmeid, on vulkaanipursete ja toidupuuduse seosed Hiinas senisest selgemini esile toonud.
Richard Warren Šveitsist Berni Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid aastaist 1440 kuni 1900 pärit ürikuis talletatud teavet.
Nad tuvastasid, et vulkaanipurskeile järgnenud muutusi õhutemperatuuris ja sademete hulgas tuli ette järjekindla reeglipärasusega.
Vulkaanipurskel paiskub kõrgele atmosfääri väävlit sisaldavaid gaase. Need soodustavad aerosooliosakeste teket, mis hakkavad päikesevalgust tagasi kosmosse peegeldama. Nii alaneb õhutemperaruur ja muutub sademerežiim, mõnikord isegi mitmeks aastaks.
Suurte pursete järgseid ilmastikumuutusi on täheldatud üle maailma. Hiina ei ole erand. Seniseis teadustöis on aga valdavalt käsitletud üksikjuhtumeid, Warren ja ta kolleegid annavad nüüd süstemaatilise ülevaate.
Nad kirjutavad ajakirjas Climate of the Past, et seosed maailma vulkaanide aktiivsuse ja Hiinas ette tulnud põudade, üleujutuste ja ikaldustega on statistiliselt olulised. Seega, suure tõenäosusega mitte juhuslikud.
Kuid Hiina eri piirkonnis on seosed olnud siiski isesugused.
Põhja-Hiinas on ilmastik vulkaanipurskeile reageerinud kõige kiiremini. Seal on näljahäda tihti saabunud juba purskega samal aastal.
Mujal Hiinas on mõju olnud keerukam ja avaldunud aeglasemalt. Kesk-Hiinas on nälg tulnud tihtilugu alles kuni kolme aasta jooksul pärast purset. Lõuna-Hiinas taas on kõige näljaohtlikum olnud purske aastale järgnenud aasta.
Teadlaste sõnul tuleks nüüd edasi analüüsida, millest need erinevused on tulnud. Põhjuseks võivad olla nii ilmakujunemise regionaalsed eripärad, põllumajandustavad või toidujaotussüsteemid, mis kõik võivad omal moel määrata, kuidas loodusjõudude raev ühiskonnaelus väljendub.