
Kaheksajalg on osav ja nutikas loom. Nüüd selgub, et ta oskab peegelpilti vaadates aru saada, kus asjad pärismaailmas on.
Niisugust oskust on varem täheldatud ainult selgroogsete loomade nagu mõnede imetajate ja mõnede lindude juures.
Ameerika teadlased eesotsas Mary Kieseleriga Dartmouthi Kolledžist tegid katseid kolme kaheksajalaga liigist Octopus bimaculoides.
Teadlased ei läinud põhikatse juurde otse, vaid valmistasid katseloomad selleks aegamööda ette. Kõigepealt asetasid nad kaheksajalgade elukeskkonda peegli, et loomad sellega tutvuksid ja harjuksid.
Siis andsid teadlased kaheksajalgadele juba kerge ülesande, kui asetasid klaaspurgi krabiga — kaheksajalgade maiuspalaga — nurga taha, nii et katseloomad nägid seda algul vaid peeglist, ja pidid kättesaamiseks ise peeglist näha olnud nurgatagusesse minema.
Lõpuks tegid teadlased juba keerukama katse.
Selles katses oli päris krabi asemel küll krabi video. Videot näidati ekraanilt, mis oli kaheksajala otsese pilgu eest varjatud, kuid paistis peeglist.
Kaheksajalg asus katse alguses karbis, millel puudusid esisein ja lagi. Ekraan krabi videoga oli asetatud karbi tagaseinast tahapoole, peegel pandi aga karbi avatud esikülje ette. See oli siis juba natuke keerukam paigutus kui enne.
Videole mindi üle selleks, et päris krabi oleks kaheksajalt võib-olla ka lõhna järgi üles leidnud.
Kaheksajalad olid saanud juba nii suureks asjatundjaks, et ei proovinud kordagi kätte saada peeglist paistvat krabi kujutist, vaid tegid karbi esiavast väljudes pöörde ja suundusid tagapool asunud ekraani poole.
Teadlaste osaks oli jälgida, kas kaheksajalg pöörab paremale või vasakule, nii nagu parajasti videopildi peegelduse põhjal vaja oli.
Selgus, et katseloomad valisid õige suuna 73 protsendil juhtudest.
Õige valiku korral kostitasid teadlased kaheksajalga ka päris krabiga, mille ta oligi ju oma nutikusega välja teeninud.
Kaks katsekaheksajalga õppis lõpuks ka üle karbi seina ronima, et kiiremini videokrabini jõuda.
Kieseler ja kaasautorid tõdevad ajakirjas Current Biology, et ka selgrootud loomad võivad suuta peegli põhimõtte nii hästi selgeks saada, et õpivad peeglit ka pärismaailmas toimuva jälgimisel edukalt kasutama.