Elektri hind oli sel nädalal Eestis päevade võrdluses ebastabiilne, ulatudes päeva keskmisena esimesel kolmel nädalapäeval üle 100 euro megavatt-tunnist ning langedes nädala teises pooles pea igal päeval alla 50 euro. Pühapäeval on börsielektri hind Eestis keskmiselt 25 eurot megavatt-tunnist (2,5 senti kilovatt-tunnist).

Nädal keskmisena on aga selle nädala hind veidi enam kui kaks korda kallim eelmise nädala hinnast. Peamiseks põhjuseks on vähesem tuul ja seega ka väiksem tuuleenergia toodang.

Enefiti juhatuse liige ja energiakaubanduse juht Tiit Hõbejõgi ütles ERR-ile, et kui möödunud nädalal oli Baltimaade tuuleenergiatoodang mõnel päeval üle 30 gigavatt-tunni, siis selle nädala esimesel kolmel päeval oli päevane toodang ligikaudu kümme korda väiksem ehk umbes kolm gigavatt-tundi.

Oma osa hinna kerkimisel on ka Läti hüdroenergia vähenemisel kevadise perioodi taandudes: tippajal aitab hüdroenergia kompenseerida päikese- ja tuuleenergiatootmise madalhetki, suvel enam mitte. Seega tuleb nendel madalhetkedel ka suvisel perioodil toetuda fossiilenergiale.

Fossiilenergia kasutamisel suveperioodil on aga see omapära, et kuivõrd soojuselektrijaamade koormus on kütteperioodide lõpu tõttu oluliselt langenud, siis lühiajalised käivitused toovad kaasa kevadega võrreldes kõrgema hinna, märkis Hõbejõgi.

Kui panna kokku väiksem tuuleenergia, samuti napim Läti ja Põhjamaade hüdroenergia ning kütteperioodiga võrreldes kallim fossiilenergia, ongi olemas praegused põhjused, miks ka soojal ajal võib elektrihind hüpata tasemele, kus see on tavaliselt talvel.

Salvestus vähendab ületoodangut ja ühtlustab päevasisest hinda

Hinnahüppeid ei suuda kompenseerida ka päikeseenergia, mida-aasta-aastalt lisaks Eestile ka Lätis-Leedus turule juurde tuleb. Mais, mis on ajalooliselt olnud üks tugevama päikesetoodanguga kuu, oli elektri hind Eestis keskmisena 60 eurot megavatt-tunnist. Juuni esimese nädala keskmine on pea 78 eurot.

Hõbejõgi ütles, et eelduste järgi on juunis päikeseelektri toodang maikuuga sarnasel tasemel või väheneb väiksel määral.

“Sellest hoolimata peaks juuni päikeseenergia toodang olema piisav, et päevasisesed hinnad säilitaksid U-kujulise mustri: hinnad on kõrgemad ajal, mil päikesetootmine on madal, ja soodsamad või isegi nullilähedased siis, kui päikeseenergiat on palju,” lausus ta.

U-kujuline muster on aga tänavu lamedam kui eelmistel aastatel, mis tähendab, et päevased hinnad on õhtustele ja hommikustele lähemal. Põhjuseks on tõenäoliselt salvestumahtude lisandumine.

“Hommikuste ja õhtuste tippude ning keskpäevase madalseisu väiksem erinevus peitub tõenäoliselt pidevalt suurenevas salvestusmahus. See, kui hinnad ei lange keskpäeval nulli, näitab eelkõige seda, et neil päevadel ei teki elektrisüsteemis ületootmist ehk olukorda, kus päikese- ja tuuleenergiatoodang ületab turul nõudlust,” lausus Hõbejõgi.

Mullu juunis oli kuu keskmine elektrihind Eestis 41,35 eurot megavatt-tunnist; madalam oli kuu keskmine mullu vaid juulis (36,7 eurot). Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu ütles sel nädalal ERR-ile, et juba juuni alguse hindadest saab järeldada, et tänavu juuni keskmine nii madala hinnaga ei tule.

“Prognooside järgi võiks juuni keskmine elektrihind jääda 60–70 euro juurde megavatt-tunni kohta,” lausus ta.

Hõbejõgi märkis, et kohalik taastuvenergiatoodang ning Eesti ja Leedu kaudu imporditav Põhjamaade elekter peaks ka juunis hinna tavapärasel kevadisel tasemel hoidma. “Kas ka madalamal kui mullu juunikuus, sõltub juba otseselt ilmastikuoludest,” ütles ta.