Eesti metsades kõrguvad tulevikus vastupidavamad ja kiiremini kasvavad kuused, männid, arukased ja sanglepad. Puude arendamisega tegelevad Maaülikooli teadlased koostöö RMK-ga. Tegu on aga väga pika protsessiga, mis võib võtta kuni 40 aastat ja Eesti on selle tööga alles umbes poole peal.
Metsakultuuride kvaliteedi parendamiseks on RMK-s mõndagi juba tehtud – rajatud on uusi seemlaid, koostöös maaülikooliga tehakse järglaskatseid, et tuleviku majandusmetsad oleksid tootlikumad ja kvaliteetsemad, aga samuti kliima- ja haiguskindlamad.
“Kui me rajame kõrgema astme seemlaid, siis võib puistute tootlikkus, metsade tootlikkus sõltuvalt puuliigist suureneda 10 kuni 30 protsenti,” lausus RMK seemnemajanduse valdkonna juht Aivo Vares.
Kuna Lätis ja Leedus alustati uuringid varem, tuleb Eestil nüüd kaotatud aeg
•
•
More tasa teha. Kõrgema astme ehk paremate omadustega istutusmaterjaliga seemlaid hakatakse rajama vastavalt sellele, kui palju tuleb vanu seemlaid uuendada. Aga kõik see võtab mõistagi väga palju aega.
“Kuuseseemla hakkab korjamist väärt saaki andma 20-aastaselt. Kui me juba liidame katseperioodi 15 aastat, pluss see, mis on vaja oodata enne, kui seemlas kuused hakkavad sulle käbi andma, on 20 aastast. See on juba 35 aastat ehk 40 siis juba. Mänd hakkab seemlas käbi tootma umbes kümne-aastaselt. Nii et 2042. aastast võiks olla see parendatud seemla ehk 1,5 astme männiseemla seeme kättesaadav,” sõnas Maaülikooli metsapuude parandusprogrammi juht Tiit Maaten.
“RMK hoiab riiklikku metsaseemne varu ja kõik metsaomanikud, taimekasvatajad saavad neid osta,” ütles Vares.
Kui kallis seeme saab olema võrreldes tavalise seemnega, ei oska Vares prognoosida.
“Kindlasti on ta oluliselt kallim kui tavaline metsast korjatud seeme, sest siin tehakse päris palju erinevaid kulutusi,” lausus Vares.
RMK avas kolmapäeval Viljandi külje all Matapera seemla tootmisbaasi. 1. juulist täieneb ettevõtte struktuur aga metsaseemne- ja metsataimetalituse ning metsakasvatusosakonnaga. Ikka selleks, et parandada metsa järelkasvu.
