Spetsialistide hinnangul on olukord praegu kriitiline, sest ligi seitse miljonit museaali on Eestis osaliselt varjul ebasobivates tingimustes.

Eesti Muuseumide Liidu esindaja ja Tartu Linnamuuseumi direktori Risto Lehiste sõnul on lahenduse leidmine kogu riigi mäluasutustele elulise tähtsusega.

“Seda pärandihoidlat on vaja Eesti muuseumidele ja Eesti kultuuripärandile tervikuna. See ei ole ühe muuseumi küsimus või teema, vaid see on laiem ja strateegilisem lähenemine Eesti kultuuripärandile. Nagu meie pöördumises riigikogule ja valitsusele kirjas oli, ei ole päris suur osa Eesti kultuuripärandist, mis on niigi õhukeseks lihvitud erinevate turbulentside ja sõdade poolt, hoiustatud vajalikes tingimustes,” selgitas Lehiste.

Lehiste lisas, et pärand saab niimoodi vaikselt kahjustada ning kui rahvas on uuringutes väljendanud sügavat usaldust mäluasutuste vastu, ei tohi riik ohus olevat kultuuri tähelepanuta jätta.

Kogude praegust keerulist olukorda ilmestab hästi Tartu Linnamuuseumi näide, kus ajaloolised esemed on laiali mitmes hoones.

“Tartu Linnamuuseumi kultuuripärand on jagatud ära nelja erineva asukoha vahel. Üks osa meie kogudest asub ERMi hoidlates, me rendime sealt pindasid ja seal on seisukorra, kliima ja muude tingimustega kõik väga hästi. Siis me rendime erapindasid ühes laohoones, mis on võimalikult palju kohandatud meie vajaduste järgi. Ja lisaks on meil siis hoidlad ka Linnamuuseumis ja Raadi-Kruusamäel ühes korteris,” kirjeldas Lehiste kogude killustatust.

Lehiste nentis, et osadel muuseumidel on olukord veelgi halvem ja pärandit hoitakse lausa angaarides, kus puudub igasugune vajalikku kliimat tagav taristu.

Olukorra lahendamiseks on kavas ehitada kolm uut pärandihoidlat, mille maksumused ja tehnilised detailid on riigil nüüdseks täpsustatud.

Pärandihoidlate koondmaksumus 80 miljonit eurot

“Sel aastal me püüdsime täpsustada hoidlate prognoosmaksumust. Tegelik hind selgub ikka siis, kui me oleme saanud korralikult hoone läbi projekteerida, kõik ehitustehnilised lahendused otsustada ning kui ehitaja lõpuks ütleb, mis see hind tol hetkel on. Praegusel hetkel on meil pärandihoidla idee rakendamiseks kavandatud kolm hoonet,” rääkis muinsuskaitseameti projektijuht Peeter Mauer pikalt kestnud eeltöödest.

Koostöös aktsiaseltsiga Riigi Kinnisvara on Maueri kinnitusel hoonete spetsiifilised kliimanõuded ja ruumilahendused üksipulgi läbi analüüsitud, mis tegi investeeringute prognoosmaksumused varasemast märgatavalt täpsemaks.

Kavandatavatest kompleksidest on kõige kaugemale jõudnud Hiiumaa pärandihoidla, mille ehitamiseks on Norra toetusrahade meetmest eraldatud 3,6 miljonit eurot.

Mahukaim projekt on aga Põhja-Eesti hoidla, mille pindala ulatub 14 500 ruutmeetrini ja mille prognoosmaksumus on praegu 39 miljonit eurot pluss käibemaks. See hoone ei paku ainult hoiuruumi, vaid sinna luuakse ligikaudu 3500 ruutmeetrit uut tööpinda, et lahendada museaalide konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut ruumipuudus.

Kolmas, ligi 20 miljoni eurose prognoosmaksumusega rajatis on planeeritud Tartusse, teenindamaks Lõuna-Eesti ja Tartu ümbruse muuseume. Lõuna-Eesti kompleks rajatakse ERMi Raadi vanu hoidlaid rekonstrueerides ja juurde ehitades. Sinna ehitatakse ka puidukonserveerimise töökojad, kus hakatakse koos ERMi laboritega konserveerima kõiki hoidlasse toodavaid esemeid.

Plaanide saatus on poliitiliste otsuste taga. Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Kerttu Kaldoja kinnitusel on nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti pärandihoidlad koos vajalike digiteerimis- ja konserveerimiskeskustega ministeeriumi investeeringute kavasse esitatud. Osapooled ootavad valitsuse lõplikku rahastusotsust, mis peaks selguma käesoleva aasta sügisel.