-
Keemilised saasteained, nagu arseen ja plii, põhjustavad enamiku toiduga seotud surmadest.
-
Kõige rängemalt kannatavad Aafrika ja Aasia, WHO kutsub riike kiirelt järelevalvesse investeerima.
-
WHO kutsub riike enne Toiduohutuse päeva kiiresti tõhustama järelevalvet ja koostööd.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) värske raport maalib karmi pildi toiduohutuse olukorrast maailmas: saastunud toit põhjustab igal aastal 866 miljonit haigusjuhtu ja 1,5 miljonit surma. Kõige haavatavamad on alla viieaastased lapsed, kelle risk haigestuda on peaaegu kolm korda suurem kui täiskasvanutel. Kuigi enamiku haigestumistest põhjustavad bakterid ja viirused, on surmavateks ohtudeks sageli hoopis toidus peituvad kemikaalid, nagu arseen ja plii.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) avaldatud uuring paljastab, et toiduohutus on kriis, mis tabab ebaproportsionaalselt rängalt kõige haavatavamaid. Kuigi alla viieaastased lapsed moodustavad vaid 9% maailma rahvastikust, põevad nad ligi kolmandiku kõigist toidust põhjustatud haigustest. Eriti ohtlikud on neile kõhulahtisust tekitavad haigused, mis võivad selles vanuses olla eluohtlikud.
Lisaks bioloogilistele ohtudele kahjustab laste arenevat aju ja närvisüsteemi kokkupuude keemiliste saasteainetega, nagu elavhõbe ja plii, mis põhjustavad püsivaid neuroloogilisi ja arenguprobleeme.
«Toiduohutus ei ole abstraktne teema – see puudutab igat söögikorda, igat perekonda, iga päev,» ütles WHO peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus. «Need uued andmed näitavad esmakordselt selle probleemi hinda. Nüüd on riikidel olemas info, et suunata oma tegevus sinna, kus koormus on kõige suurem.»
Tappev keemia: nähtamatu oht toidulaual
Uuring, mis analüüsis 42 peamist toidust levivat ohtu 194 riigis aastatel 2000–2021, toob esile üllatava tõsiasja. Kuigi enamiku haigestumistest (umbes 860 miljonit juhtu 2021. aastal) põhjustavad bioloogilised ohud nagu bakterid, viirused ja parasiidid, on surmade taga ebaproportsionaalselt sageli hoopis kemikaalid.
Šokeerivalt olid 2021. aastal 73% saastunud toidust tingitud surmadest seotud just keemiliste ohtudega. Peamised süüdlased olid arseen (põhjustab 42% keemilistest surmadest) ja plii (31%), mis suurendavad oluliselt südamehaiguste ja vähiriski. Need ained satuvad toiduahelasse looduslike allikate ja inimtegevuse kaudu ning neid on sealt peaaegu võimatu eemaldada.
Ebavõrdsuse kriis: Aafrika ja Aasia kannavad suurimat koormat
Kuigi toidust põhjustatud haiguste koguarv on alates 2000. aastast vähenenud, püsivad piirkondade võrdluses tohutud erinevused. Aafrika ja Kagu-Aasia regioonis esineb ligi kolmveerand kõigist haigusjuhtudest ja 60% surmadest maailmas. See näitab, et toiduohutus on ka sügavalt seotud vaesuse ja ebavõrdsusega.
Probleemi süvendavad kliimamuutused, mis suurendavad saastumise riski, ja antibiootikumiresistentsus, mis muudab nakkuste ravi keerulisemaks. «See raport on äratuskell, aga ka teekaart,» sõnas WHO toiduohutuse tehniline ametnik Yuki Minato. «Riigid peavad kiiresti tegutsema, investeerima järelevalvesse ning lõhkuma barjäärid tervishoiu, põllumajanduse ja keskkonnasektorite vahel. Iga viivitus maksab elusid.»
Lisaks inimkannatustele on toiduohutuse kriisil ka ränk majanduslik mõju. WHO hinnangul läksid toidust põhjustatud haigused 2021. aastal maailmamajandusele kaotatud tootlikkuse tõttu maksma ligikaudu 647 miljardit USA
More dollarit.
Faktikast: Saastunud toit numbrites
- 1,5 miljonit surma aastas
- 866 miljonit haigusjuhtu aastas
- Ligi 3x suurem risk alla 5-aastastel lastel võrreldes täiskasvanutega
- 73% surmadest on põhjustatud kemikaalidest (arseen, plii)
- 647 miljardit dollarit kaotatud tootlikkust aastas
- 75% haigusjuhtudest ja 60% surmadest leiavad aset Aafrikas ja Kagu-Aasias
WHO avaldab need ajakohastatud hinnangud toidust levivate haiguste kohta vahetult enne Ülemaailmset Toiduohutuse Päeva, mida tähistatakse 7. juunil 2026.
Allikas: WHO
