Troopilises Vaikses ookeanis toimuva mehhanismi selgitamiseks saab tuua paralleeli Eesti rannikuvee temperatuurimuutustega. Maalt puhuv tuul lükkab sooja pinnavee avamerele ja toob sügavustest pinnale külma vee. “See on sarnane olukorrale meie põhjarannikul suvel, kui Eestis on 30 kraadi sooja, puhub lõunatuul ja Tallinna randades on neli kraadi sooja,” selgitas Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson.

Sarnane külma vee ülestõus toimub globaalsel skaalal Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tavapäraselt puhuvad seal passaattuuled lääne suunas Austraalia poole. Selline õhuliikumine hoiab ookeani idaosas veetemperatuuri madalana.

Aeg-ajalt need tuuled aga nõrgenevad. Õhuvoolude aeglustumise tõttu lakkab külm vesi sügavustest kerkimast ja ookeani pinnakiht hakkab soojenema. Tekib ennast võimendav tsükkel, mille käigus pöörduvad tuuled lõpuks vastassuunda ja muudavad varem jahedana püsinud ulatusliku ookeaniala soojaks.

Veetemperatuuri muutuse tõttu paiknevad ümber ka sademealad. Näiteks ootavad Lõuna-Ameerika riike ja Keeniat ees tugevad hoovihmad. Samal ajal tabavad Indoneesiat ja Austraaliat enamasti pikaajalised põuad.

Kuigi ilmastikuanomaaliaid seostatakse tänapäeval sageli kliimamuutusega, on El Niño looduslik tsükkel, mida on nähtud juba aastatuhandeid. Teadlased ei ole siiani tuvastanud algset tegurit, mis passaattuuled vaibuma paneb. “El Niño on eksisteerinud pikalt enne, kui inimene hakkas otseselt kliimat mõjutama,” märkis Tõnisson.

Inimtegevusest tingitud planeedi soojenemine annab looduslikule süsteemile siiski lisajõudu. Atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus muudab äärmuslikud ilmastikunähtused varasemast intensiivsemaks. Tõnisson nentis: “Inimese mõju seisneb selles, et kuna keskmine temperatuur on suurenenud, on kogu atmosfääris ja ka ookeanis rohkem energiat. See tähendab, et El Niño nähtused võimenduvad: kui enne olid tugevad sajud, siis nüüd on eriti tugevad sajud.”

Globaalne ilmamuutus mõjutab jugavoolude kaudu atmosfääri tsirkulatsioonisüsteemi ka Euroopas, tuues Vahemere piirkonda tavapärasest niiskema talve. Eesti laiuskraadile see mõju ei ulatu. “Meil on siin kohalike faktorite mõju tihtipeale suurem kui El Niño enda mõju,” kinnitas vanemteadur.

Põhjamaades määravad suvise ilma kohalikud tingimused ja lähedased rõhkkonnad. Lõppenud maikuu oli Eestis pikaajalisest keskmisest poole kraadi võrra soojem, pakkudes suuri piirkondlikke temperatuurierinevusi. Ilmajaamad mõõtsid põhjarannikul kohati 15 soojakraadi, kuid sisemaal ulatusid temperatuurid samal ajal pea kolmekümneni.

Sarnane muutlik ilm kestab prognooside kohaselt ka juunis. Lähinädalatel vahelduvad lühikesed soojalained äikesega. “Kui tuleb kuuma, siis see kuum võib olla väga lühiajaline – ongi päev, kaks või pool päeva, kus viskab 31 kraadiks korra ära, ja siis tuleb jälle äike peale. […] Tundub, et selliseid kontraste on oodata palju ja need võivad tihti lõppeda just äikesega,” sõnas Tõnisson.

Sünoptikute pikaajalised prognoosid on Eesti muutlikes oludes väikese usaldusväärsusega. Seetõttu ei saa kogu suve ilmaolusid praegu täpselt ette ennustada. Lähenevate pühade kohta andis teadlane siiski vihje: “Pikad prognoosid on väga vähese usutavusega, aga praegu tundub, et jaanipäeval võib vihma kindlasti sadada, aga lumest võiks pääseda.”

Stabiilsemat suvesooja lähiajal oodata ei ole. Pikemaid kuivaperioode ja püsivamat rannailma tasub loota alles suve teises pooles. Tõnisson lisas: “Ilmselt kui meil on tulemas natuke pikemat soojalainet, siis see võiks juhtuda kusagil juulikuu keskel või teises pooles.”