Sellisele tulemusele on jõudnud Saksa teadlaste uuring, mille tulemused on avaldatud ajakirjas Science. Armin Falk Bonni ülikoolist ja ta kolleegid korraldasid hulga katseid kokku enam kui 100 000 inimesega 125 maailma riigist.

Kõigis neis riikides kokku elab 92 protsenti maailma täiskasvanud inimestest. Ühest ja samast riigist pärit katseisikud, kes teineteist ei tundnud, pandi paaridesse ja asetati olukorda, kus mõlemad said valida, kas teha teisega koostööd või mitte.

Inimesed teadsid seejuures, et see, kes otsustab koostöö kasuks saab preemiaks 70 dollarit, aga see, kes koostööst loobub, saab 100 dollarit. Juhul aga kui mõlemad inimesed otsustasid teisega koostööd teha, siis annetasid teadlased uuringu tegemiseks saadud rahast 400 dollarit kliimamuutuse vastase võitluse hüvanguks.

Seesugused mängureeglid seadsid katseisikute ette dilemma, kas saada ise küll vähem raha, kuid luua võimalus toetada kliimavõitlust juhul, kui paariline samuti koostöö kasuks otsustab või kasseerida endale sisse rohkem ja jätta kliimavõitlus kindlalt toetussummast ilma.

Teadlased tuvastasid, et koostöötahe on maailma rahvaste seas laialt levinud. Koostöö kasuks otsustajaid oli üleilma keskmiselt 69 protsenti. Ilmnes ka, et koostööaltisus on suurem neil, kes usuvad, et ka teised inimesed soovivad pigem koostööd.

Ka aitavad koostöö kasuks otsustada niisugused isikuomadused nagu altruism ja kannatlikkus, aga ka riskivalmidus. Üleilmse keskmisena ei tulnud uuringus välja koostöötahte erinevusi meeste ja naiste vahel ega ka mitte nooremate ja vanemate inimeste vahel. Kõrgem haridustase paistis aga küll koostöötahet ergutavat.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.