Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 5. juunil kell 5.40:

– Venemaa rünnakus Konotopile sai vigastada viis inimest;

– Ukraina hävitas Venemaa droonibaasi, mis asus okupeeritud Donetski oblastis;

– USA More esindajatekoda astus sammu uue Ukraina abipaketi suunas.

Venemaa rünnakus Konotopile sai vigastada viis inimest

Venemaa korraldas droonirünnaku Konotopis asuvale tsiviiltaristule, mille tagajärjel sai vigastada vähemalt viis inimest, sealhulgas kolm last.

“Vene rünnak süütas elumaja. Praegu on teada viis ohvrit: abikaasa, ema ja kolm last, kes on sündinud aastatel 2012, 2017 ja 2023. Kõik kolm last on haiglas koos oma 1988. aastal sündinud emaga, kes sai samuti vigastada,” ütles Ukraina põhjaosas asuva Konotopi linnapea Artem Semenihhin.

Ukraina hävitas Venemaa droonibaasi, mis asus okupeeritud Donetski oblastis

Väljaanne The Kyiv Independent kirjutab, et Ukraina drooniüksused on viimastel nädalatel edukalt rünnanud Venemaa kontrolli all olevat Donetski lennujaama, et takistada selle kasutamist sõjaväebaasina.

Ukraina mehitamata süsteemide 14. rügement on sihikindlalt hävitanud lennujaama taristut, mida Vene väed kasutasid nii Shahed-tüüpi ründedroonide stardipaiga kui ka logistikakeskusena. Operatsiooni käigus on Ukraina droonid hävitanud droonide stardiplatse, transpordivahendeid, laskemoonaladusid ja kütusehoidlaid. 

Operatsiooni kavandanud Ukraina ohvitseri sõnul on tegemist kampaaniaga, mille eesmärk on piirata Venemaa võimet kasutada Shahed-tüüpi droone rünnakuteks Ukraina linnade vastu.

USA More esindajatekoda astus sammu uue Ukraina abipaketi suunas

Kuus vabariiklast liitusid demokraatidega, et suruda läbi hääletus Ukrainale antava sõjalise abi üle, teatas neljapäeval väljaanne The Hill.

Esindajatekoda hääletas tulemusega 218:204 protseduurilise ettepaneku poolt, mis sillutab teed hääletusele “Ukraina toetamise seaduse” (Ukraine Support Act) üle, mille esitas esindajatekoja väliskomisjoni juhtiv demokraadist liige Gregory Meeks.

Esmakordselt 2025. aasta aprillis esitatud eelnõu annaks Ukrainale kaheksa miljardit dollarit sõjalist laenu, pikendaks Ukraina julgeolekuabi algatust kuni 2027. aastani võimaldades Ühendriikidel saata relvi otse Pentagoni varudest ning kehtestaks Venemaale lisasanktsioone.

Samas märkis väljaanne, et eelnõu tekst on vananenud, kuna fondi eraldatud summa on väiksem, mille USA More kongress kiitis heaks 2026. eelarveaasta riigikaitse volituste seadusega. Samuti kutsutakse selles NATO liikmesriike üles võtma kohustust kulutada kaitsele vaid kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Samas kui 2025. aastal võtsid NATO liikmesriigid suures osas kohustuse viia kaitsekulutused viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Sellegipoolest usuvad Ukraina toetajad, et Meeksi eelnõu vastuvõtmine saadaks tugeva signaali USA More toetusest ajal, mil Venemaa intensiivistab rünnakuid riigi vastu ning Ukraina president Volodõmõr Zelenski on avalikult pöördunud Trumpi poole palvega saada ballistiliste rakettide tõrjumiseks Patrioti püüdurrakette.