Sellise käsitluse kohta küsis Kõvelt saatejuht Mirko Ojakivi.

“Olen nõus jah, sellepärast, et kui see ikkagi algatatakse sinu vastu, siis see negatiivne foon, mis sinu peale langeb ja mis sa võid kõik kaotada ning isegi kui sind pärast õigeks mõistetakse, siis see tegelikult sind tagasi ei too sellisel kujul,” ütles Kõve.

“Samas ega midagi teha ka ei ole. Me ei saa öelda, et me ei tohi algatada ühtegi kriminaalasja kellegi vastu,” lisas ta.

Kõve rõhutas, et kriminaalasi ei tohiks olla kohtus üle aasta. “Probleem ongi see, et need eeluurimised ja menetlused kestavad liiga kaua, võtavad liiga palju ressurssi, tähelepanu ja “tapavad” nagu kõik ära ümberringi. See on see kurjajuur, et ta kestab liiga kaua. Ma loodan, et me suudame seda kuidagi parandada,” lausus Kõve.

Kõve rääkis, et kohtuasjade venimist põhjustavad mitu asja. “Üks on see, et natuke on asju juurde tulnud, asjad on ilmselgelt läinud keerulisemaks, eriti selles valdkonnas nagu haldusasjad, kus on hästi palju Euroopa Liidu õigust, kus on Euroopa kohtu praktikat, kus võib olla näiliselt hästi lihtne mingisugune keskkonnaga seotud vaidlus, aga seal ümber on terve kaskaad, õigusakte, arusaamu, tõlgendusi, kohtulahendeid ja norme. See võtab aega,” ütles Kõve.

Kõve peab probleemiks ka põlvkonnavahetusest tekkinud omapärasid. “Viimastel aastatel on väga paljud kohtunikud pensioneerunud ja tulnud uued. Meil on täna vist lausa pooled suhteliselt noored kohtunikud. Ja see võtab aega. Esiteks neil see täisvõimsusega käivitumine võtab paratamatult aega, nad ei ole kohe valmis. Ja teisalt ka uue põlvkonna tööharjumused on natukene teistsugused. Kui eelmine põlvkond oli valmis selle nimel, et otsused saaks tehtud, töötama kõik õhtud, ööd, nädalavahetused, riigipühad, siis uus põlvkond ei ole sellega enam nõus. Ja ma arvan, et nad põhjendatult ei ole nõus,” rääkis Kõve.

“Selles osas peabki neid ootusi kohtule natukene siis langetama ja seda teistmoodi ümber korraldama,” lisas ta.

Ta ütles, et menetlust võib aeglustada ka selle kiirendamiseks mõeldud infosüsteem, mis nõuab pidevalt palju liigutusi ning tihti toimib klassikaline suuline kohtumenetlus isegi kiiremini.

“Küsimus on, kas Eesti ühiskond on näiteks valmis aktsepteerima, et kõige lihtsamates asjades mingisuguseid põhjendusi kirjalikult sulle ei anta, saad oma otsuse suuliselt kätte ja elad sellega edasi,” lausus Kõve.

“Meil on olnud selline juurdunud arusaam, et kõigil on vaja ikkagi põhjalikult kirjalikult. See võtab tohutu aja,” sõnas Kõve.

Kõve sõnul teevad ka inimesed ise tihti kohtu töö pikemaks, sest kohus saadab kolmandiku esitatud kohtuasjadest puuduliku vormistuse tõttu tagasi.

Kõve rääkis, et Eestis on ka tekkinud hulk noori aktiviste, kes soovivadki kohtu kaudu maailma parandada.

“Keskkonna asjad on väga pinnale tõusnud. Mets, karu, hunt – kõik on ikkagi kaitse all meil. Ja meil on tekkinud võib-olla selline aktivistlik osa noortest, kes tahabki läbi kohtu maailma parandada. Ja mõnel võib see olla ka sissetulek. See on tõstnud ka nende suhteliselt keeruliste haldusasjade arvu,” rääkis Kõve.

Kõve sõnul on haldusasjade puhul on anomaaliaks, et kui tsiviilasjadest kaevatakse edasi ainult viis protsenti, siis haldusasjades kaevatakse edasi 39 protsenti. “Samas on meil väga tublid, korralikud halduskohtunikud teevad oma töö ära. Tegelikult minu arvates on seal liiga luksuslik ja liiga laialdane edasi kaebamine. See on ka üks venitamise põhjus,” sõnas Kõve.