27. mail võeti Viljandi valla volikogus vastu sünnitoetuste suurendamise määrus, mis oli EKRE üks oluline valimislubadus. Eelnõu ettevalmistamisega tegelesid EKRE ja Isamaa koalitsioonipartnerid heas koostöös mitu kuud. Selle aja jooksul arutati läbi erinevad lahendused ja mõju valla eelarvele. Oluline põhimõte, milles saavutati kokkulepe, oli et sünnitoetus hakkab olema progresseeruv. Alates kolmanda lapse sünnist makstakse märkimisväärselt suurem summa kui esimese või teise lapse puhul.
Loodetavasti võtavad taolisest progresseeruvast toetusmeetest eeskuju ka teised kohalikud omavalitsused ja võibolla tulevikus isegi riik.
Põhjuseks, miks nii otsustati, on demograafiline olukord. Nii Viljandi vallas kui ka Eesti tervikuna väheneb rahvastik kiiresti. Sündide arv on viimastel aastatel pidevalt langenud, noored inimesed lahkuvad ja üha suurema osakaalu elanikkonnast moodustavad eakad. Rahvastikuprobleemi süvendavad nii majanduse olukord kui ka võimulolijate leige suhtumine lahenduste otsimisse. Kohati on riigipoolne tegevus olnud isegi vastupidine sellele, mida olukord tegelikult nõuaks. Näiteks suruti Riigikogus mõni aasta tagasi Reformierakonna, E200 ja SDE koalitsiooni eestvedamisel läbi lasterikaste perede toetuste vähendamine ning selle indekseerimise lõpetamine.
Viljandi valla praegune samm üksinda ei lahenda küll sündimuse probleemi, kuid näitab suhtumist ja juhib tähelepanu olulisele kitsaskohale. Tubli saavutus on see ka põhjusel, et reeglina hakatakse valimislubaduste täitmisele mõtlema alles siis, kui ukse ees on järgmised valimised.
Seda üllatavam oli jälgida, kuidas kajastati vastavat otsust 29.mail maakonnalehes Sakala. Uudisloos tõsteti esile eelkõige ühte opositsioonisaadikut, kelle ainus seos eelnõuga oli vahetult enne lõpphääletust esitatud kosmeetiline muudatusettepanek. Selle sisuks oli rakendada toetusmäär 3 kuud varasema tähtajaga. Parandusettepaneku endaga aga ei kaasnenud mingit mõjuanalüüsi ei valla eelarvele ega teistele valdkondadele. Seega kõlas see parandusettepanek pigem otsitud kriitikana, kui reaalse soovina eelnõud paremaks muuta.
Alles pärast tolle saadiku esiletõstmist nii tsitaatide, kui pildimaterjaliga, mainiti uudise lõpus ka eelnõu väljatöötamise juures olulise panuse andnud abivallavanemat ja tema selgitusi.
Vaadates ajaleheuudises olulise koha hõivanud opositsioonipoliitiku enda tegevust nii eelmises volikogus ja ka praeguses koosseisus kuue kuu jooksul, siis ei ole näha olnud mingit muret madalate sünnitoetuste olukorra pärast. Kiire aga hakkas huvitaval kombel pärast seda, kui koalitsioon esitas oma ettepaneku. Kas antud teema oleks opositsiooni jaoks oluline olnud ka siis, kui seda ei oleks olnud maikuu istungi päevakorras? Tõenäoliselt mitte ning praegune olukord oleks edasi tiksunud endistviisi veel mitu aastat.
Huvitavaid küsimusi on veelgi, et kuivõrd kohaliku ajalehe uudis kandis uudise või ühe poliitiku turunduse eesmärki.
Näiteks oli volikogu istungil kohal Sakala fotograaf, kes tegi istungil osalenutest mitmeid pilte. Uudisartikli juurde lisati neist kaks, millel mõlemal domineerib just eelnimetatud poliitik. Ühel üldplaani fotol tsentris ning teisel ainukesena portreepildil, kuigi istungil osales 26 saadikut. Piltidel ei leidnud kajastamist olulise isikuna aga näiteks abivallavanem, kes eelnõud istungil tutvustas.
Lisaks tuleb veel märkida, et praegu tegutseb Viljandi valla volikogus neli fraktsiooni – EKRE, Isamaa, Reformierakond ja valimisliit. Kuigi nimetatud saadik kuulub valimisliitu, siis uudise juures oli millegipärast märgitud, et tegemist on keskerakondlasega. See võib tõsi olla, kuid antud uudise kontekstis Keskerakond valla arengu määramisel kaasa ei räägi ning selline rõhuasetus tekitab lugejates segadust. Või siis hoopis jällegi mõjutab lugejat.
Vastukaja artikli kohta on tekitanud küsimusi, et kui koalitsiooni eelnõule eelnes mitme kuu pikkune töö ning selle vastuvõtmisel oli määrav roll ainult koalitsioonil, siis mis põhjusel hakkas uudises domineerima üks konkreetne opositsioonipoliitik. Kas ajaleht on oma uudisloos kajastanud ikka piisavalt tasakaalustatult neid osapooli, kes eelnõu valmimisse tegelikult panustasid.
Demokraatias on opositsioonil küll oluline roll, kuid konstruktiivne opositsioon ei piirdu üksnes kriitikaga, vaid tõestab oma väärtust eelkõige lahenduste pakkujana. Samuti ei sõltu Viljandi valla areng ainult koalitsioonist ega opositsioonist, vaid mõlema võimest pakkuda toimivaid lahendusi. Riigikogu valmiste eel tuleb aga tõenäoliselt tahes tahtmata leppida ka asjaoluga, et uudistesse tuleb sellel perioodil suhtuda veelgi kriitilisemalt.
Urmet Elmaste, EKRE Viljandi valla osakonna esimees
