Paljud inimesed usuvad, et maasika pinnal olevad väikesed täpid on seemned. Tegelikult peitub nende taga aga üllatav tõde: need pole seemned ning ka maasikas ise ei kvalifitseeru botaanilises mõttes marjaks.

Maasikas kuulub paljude inimeste suviste lemmikute hulka, kuid vähesed teavad, et botaanika seisukohalt pole tegemist sugugi tavapärase marjaga. Veelgi enam – vilja pinnal olevad väikesed täpid, mida enamik inimesi peab seemneteks, on tegelikult midagi muud.

Esmapilgul tundub loogiline arvata, et maasika välisküljel paiknevad väikesed kollakad või valkjad täpid on seemned. Tegelikult on need aga hoopis pisikesed viljad, mida botaanikud nimetavad pähklikesteks. Iga sellise vilja sees peitub üks seeme, kirjutab Vakary Ekspresas.

See tähendab, et maasikas ei ole botaanilises mõttes üksainus vili. Punane mahlane osa, mida me sööme, on tegelikult paisunud õiepõhi, mille küljes paikneb sadu väikeseid vilju. Just seetõttu peetakse maasikat niinimetatud liitviljaks.

Erinevalt maasikast kujuneb tõeline mari ühest sigimikust ning selle seemned asuvad vilja sees. Tõeliste marjade hulka kuuluvad näiteks viinamarjad, tomatid ja mustikad. Ka tsitrusvilju peetakse botaanikas marjade erivormiks. Samasse rühma kuuluvad ka kõrvitsalised, näiteks kurk, kõrvits ja arbuus.

Maasika sugulasteks on vaarikad ja murakad, mis kuuluvad samuti roosõieliste sugukonda. Nagu maasikadki, erinevad need taimed ehituselt tavapärastest marjadest.

Huvitav on seegi, et enamik maasikataimi ei paljune looduses ega kasvatustes peamiselt seemnete abil. Uued taimed tekivad sageli võsunditest ehk maad mööda roomavatest võrsetest, mis juurduvad ning kasvatavad uue taime. Seetõttu kasutatakse maasikakasvatuses laialdaselt kloontaimi, mis säilitavad emataime omadused.

Nii peidab üks armastatumaid suviseid vilju endas rohkem saladusi, kui esmapilgul arvata võiks. Maasikas pole tegelikult mari ning tema pinnal olevad täpid ei ole seemned, vaid väikesed viljad, mille sees seemned alles asuvad.

Maasikate peamised tervisekasud

Maasikad aitavad rahuldada magusaisu loomulikul viisil. Neid võib süüa värskelt, lisada smuutidesse, jogurtisse või hommikuhelvestele. Tänu loomulikule magususele võivad maasikad aidata vähendada ebatervislike maiustuste tarbimist.

Kiudained toetavad seedimist

Üks tass maasikaid sisaldab umbes kolm grammi kiudaineid. Kiudained aitavad hoida seedimist korras, toetavad veresuhkru tasakaalu ning võivad aidata vähendada kolesteroolitaset. Samuti tekitavad need pikemaks ajaks täiskõhutunde, mis võib olla kasulik kaalulangetamisel.

Antioksüdandid

Maasikates leiduvad antioksüdandid aitavad vähendada oksüdatiivset stressi ning põletikke organismis. Need ühendid toetavad veresoonte tervist ja võivad aidata kaitsta südamehaiguste eest.

C-vitamiin aitab kaasa kollageeni tootmisele, mis omakorda toetab naha elastsust ning võib aidata säilitada nooruslikumat välimust.

Silmade tervise toetamine

Maasikate kõrge C-vitamiini sisaldus aitab tugevdada silmade veresooni ning võib vähendada vanusega seotud silmaprobleemide riski. Maasikates leiduv luteiin võib aidata kaitsta katarakti ja teiste silmahaiguste eest.

Südame tervis

Uuringud on näidanud, et marjade söömine võib vähendada südamehaigustest tingitud surmariski. Maasikad võivad aidata parandada kolesterooli taset, vähendada põletikku ja toetada veresoonte normaalset talitlust.

Maasikad võivad aidata alandada vererõhku ja LDL-kolesterooli ehk niinimetatud halva kolesterooli taset. Tänu kaaliumisisaldusele toetavad need südame normaalset tööd ning aitavad vähendada põletikulisi protsesse organismis, kirjutab Healthline

Veresuhkru tasakaal

Kui inimene sööb süsivesikuid, lagundab organism need lihtsuhkruteks ja vabastab verre. Seejärel hakkab keha tootma insuliini, mis aitab suhkrul rakkudesse jõuda. Maasikad võivad aeglustada glükoosi seedimist ning vähendada veresuhkru ja insuliini järske tõuse pärast süsivesikuterikast toidukorda.

Allikas