Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) andmetel laastas möödunud aasta maastikupõlengute hooaeg laastas Euroopa Liidus üle miljoni hektari maad, mis vastab laias laastus Küprose pindalale. Ühtlasi ületab näitaja aastate 2006–2024 keskmist ligi kaks korda. Maastikupõlengute ulatus oli suurem kunagi varem Hispaanias, Saksamaal, Slovakkias ja Küprosel.

Tuleohtlik aeg•
•
More algas Euroopas ebatavaliselt vara, sest juba märtsi lõpuks olid leegid neelanud enam kui 100 000 hektarit. Suvine leitsak kallas õli tulle. Augusti alguses süttis Hispaanias ja Portugalis kuumalainete tõttu lühikese ajaga 22 ulatuslikku tulekahju, mille arvele saab kanda ligi poole Euroopa Liidus hävinud aladest.

Kuivus ja äärmuslik kuumus lõid Vahemere piirkonnas eriti ohtliku olukorra. Lõuna-Euroopa maastikupõlengud nõudsid 28 inimelu ja sundisid kodudest lahkuma üle 120 000 elaniku. Prantsusmaal Corbièresi piirkonnas põles vaid 72 tunni jooksul 17 000 hektarit maad ja hukkus üks inimene. Teadlaste hinnangul on kliimamuutused kasvatanud säärase äärmusliku ilma tõenäosust Ibeeria poolsaarel ja Egeuse mere ääres 5–40 korda.

Kuumalained panid proovile ka traditsiooniliselt niiskema kliimaga lääneriigid. Näiteks seisis Ühendkuningriik karmi põua ajal silmitsi ajaloo esimese megapõlenguga, Dava Moori leegid haarasid lühikese ajaga enda alla üle 10 000 hektari jagu maad.

Tulekahjud laastasid ka kohalikku elurikkust, Euroopas põlenud aladest jäi umbes 39 protsenti Natura 2000 looduskaitsevõrgustiku piiridesse.

Väljaspool Euroopa Liitu kandis kõige raskemaid kaotusi sõjast räsitud Ukraina, kus registreerisid eksperdid peaaegu 40 protsenti kogu piirkonna maastikupõlengutest.

Vana Maailma mured peegeldavad laiemat üleilmset nihet. Ehkki planeedil tervikuna põles möödunud aastal 335 miljonit hektarit, mis on alates 2002. aastast madalaim näitaja, peidab globaalne langus teadlaste sõnul endas uut ja palju ohtlikumat suundumust. Maastikupõlengute pindala vähenes eelkõige Aafrika savannide arvelt, kus on hakanud leekide levikut piirama muutused maakasutuses. Savanne on hakatud kasutama põllumajandusmaana.

Majanduslik kahju

Kuigi pindalaliselt põles maad rekordiliselt vähe, tabasid leegid valusalt arenenud riikide tiheasustusalasid. Maailma kindlustuskahjud kerkisid vähemalt 54 miljardi dollarini ja purustasid kõik senised rekordid. Teadlaste hinnangul ei anna summa edasi täit pilti, kuna suurpõlengute tõttu raugeb ka äritegevus ja tegemata jääb hulga tööd. Samuti kurnab suits pikas vaates riikide tervishoiusüsteeme.

Selle kõige selgem näide rullus lahti Ameerika Ühendriikides. Los Angelese ümbruses põles leegid jaanuaris ligikaudu 230 ruutkilomeetrit maad. Kuigi pindala poolest oli põleng maailma mastaabis väike, hukkus tiheasustusalal levinud tules 31 inimest ja kodutuks jäi üle 150 000 elaniku. Tuhaks põles peaaegu 12 000 hoonet ja rahaline kogukahju ulatus teadlaste arvutuste kohaselt 140 miljardi dollarini.

Möödunud aastal laastasid sarnased kiire levikuga maastikupõlengud ka Aasiat, näiteks puhkesid Lõuna-Koreas märtsis äärmuslikud tulekahjud, kus hukkus 32 inimest. Riigi ajaloo ohvriterohkeimas tulekatastroofis neelasid leegid ligi 100 000 hektari jagu maad. Uurijate sõnul on kliimamuutused muutnud säärase tugeva tuule ja kuivusega ilma varasemaga võrreldes kaks korda tõenäolisemaks.

Eksperdid kasutavad selliste tiheasustusalade põlengute kohta terminit linna suurpõlengud, sest tuli ei toitu neis enam niivõrd metsast, kuivõrd tihedalt koos seisvatest puitmajadest ja muust taristust. Kuna sellises keskkonnas tõuseb kuumus väga kõrgele, on tuletõrjujatel leeke raske ohjata. Ida-Anglia ülikooli uurijad tõdesidki, et majandusele annavad nüüd rängimaid hoope just kalli kinnisvaraga elamurajoone tabavad väikese pindalaga põlengud.

Kanada põhjaosast vaatas vastu teistsugune, ent planeedile tervikuna süngem pilt. Sealne hõreasustus hoidis küll otsesed majanduskahjud madalana, kuid ulatuslikud okasmetsad põlesid äärmuslikult juba kolmandat aastat järjest. Põlengute käigus paiskus õhku tuhandete aastate jooksul pinnasesse talletunud süsinikuvarud.

Kui kogu planeedi maastikupõlengud paiskasid õhku 11 miljardit tonni süsinikku, mis on pikaajalisest keskmisest pisut vähem, siis Põhja-Ameerika metsade heitkogused saavutasid ajaloolise tipu. Uurijate selgitusel kiirendab Kanada okasmetsad pikaajaliste süsinikuhoidlate häving nüüd ise üleilmset soojenemist, mistõttu on kliimamuutust raskem pidurdada.

Muutused sunnivad asjatundjaid uuendama ka seniseid ohumudeleid. Metsateadlased ja kindlustusfirmad ei vaata enam ammu ainult tules hävinud ruutkilomeetreid, vaid jälgivad ka leekide levikukiirust, tule intensiivsust ja sotsiaalmajanduslikku ohtu ühiskonnale. Eksperdid võrdlevad sellist andmekogumist patsiendi eluliste näitajate jälgimisega haiglas.

Olukorra leevendamiseks soovitavad uurijad ajakirjas Nature Reviews Earth & Environment ilmunud ülevaates kohalikel omavalitsustel asulate ümbruses taimestikku harvendada ja ehitada taristut tulekindlamaks. Päästeametitel on aga aeg•
•
More kaasajastada seniseid evakuatsiooniplaane uutele oludele. Teadlased märgivad kokkuvõtvalt, et ehkki põlenud ala pakub head statistikat, on see sageli eksitav mõõdupuu, sest ka kõige väiksemad, kuid vales kohas süttinud leegid toovad ühiskonnale hukatuslikke tagajärgi.