Kui varem võtsid sõja vastu arglikult sõna Venemaa eliidi liberaalsema tiiva esindajad, siis nüüd on rahulolematust väljendanud ka jõulisema välispoliitika toetajad.

Mitmed tuntud sõjameelsed tegelased, sealhulgas Oleg Tsarjov, Aleksei Tšadajev ja Vassili Kašin, leiavad, et Venemaa ei suuda saavutada täielikku võitu.

Tuntud separatist Tsarjov põgenes 2014. aastal Ukrainast Venemaale ning asus seejärel levitama Kiievi-vastast propagandat. Eelmisel kuul kirjutas Tsarjov aga Telegramis, et Vene propaganda on loonud ohtliku illusiooni, nagu võit Ukraina üle oleks vältimatu. 

“Alternatiivse reaalsuse loomise professionaalid pole veennud mitte üksnes elanikkonda, vaid ka iseennast, et nende leiutatud illusioon on tegelikult reaalsus. Varem või hiljem pidi see illusioon põrkama kokku reaalse maailmaga. Ja nüüd ongi see kõige valusamal kujul toimumas,” kirjutas Tsarjov. 

Ka endine Kremli ametnik ja ajaloolane Aleksei Tšadajev oli varem tuntud jõulise välispoliitika pooldajana. Hiljuti tõi ta aga välja, et praeguse kursi jätkumisel liigub riik kaotuse suunas ning leidis, et Kreml peaks sõjategevuse ajutiselt peatama, et Venemaa saaks end koguda.

Moskva kõrgema majanduskooli teadur Vassili Kašin kirjutas samas, et Ukraina jääb tõenäoliselt pikaks ajaks Venemaa-vastaseks ning läänemeelseks riigiks. Tema hinnangul raiskab Venemaa oma inim- ja tehnoloogilisi ressursse eesmärkidele, mida pole võimalik saavutada.

The Wall Street Journal tõi aga välja, et kogu Venemaa ladvik ei jaga Kašini vaateid. Näiteks toetab üha mõjuvõimsam FSB 2. teenistus eskaleerimist, mis võib laieneda ka teistesse piirkondadesse. Seda kurssi toetab ka kirju seltskond propagandiste, analüütikuid ja teisi sõjafänne.

Carnegie Venemaa–Euraasia keskuse Berliini büroo direktori Aleksandr Gabujevi sõnul hakkavad aga vähemalt mõned inimesed sõja viiendal aastal mõistma, et sõjategevuse jätkamine ei tugevda märkimisväärselt Venemaa läbirääkimispositsiooni.

“Aga kas Putin saab aru, et ta on ummikseisus ja, et sõjast saab vähem tagasi? Seda me ei tea. Miski ei näita, et ta oleks meelt muutnud,” ütles Gabujev. 

Putin jätkabki sõjalise surve suurendamist ning usub endiselt, et Ukraina ja tema toetajad võivad lõpuks järele anda. Venemaa õhujõud hoogustavad nüüd raketirünnakuid Kiievi ja teiste Ukraina linnade vastu.

Ukraina on aga tehisintellektiga varustatud droonide abil võtnud sihikule Venemaa armee logistika. Samal ajal ründab Ukraina Venemaa territooriumil asuvaid naftatöötlemistehaseid ning sõja mõjusid on juba tunda ka pealinnas Moskvas.