1816 – Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus.
Pärisorjus hakkas Eestis kehtima 13. sajandil, järgnevate sajandite jooksul tekkisid juba ka sunnimaisuse ilmingud ja talurahvale kehtestatud maksud tõusid. Alates 15. sajandist sai talumaid ja talupoegi juba üksteisest lahus müüa, 16. sajandil keelati ära ka vallasvara omamine.
Põhjasõja järel Venemaa keisririigiga liidetud Eesti alal jätkus 18. sajandil pärisorjuse tugevnemine ja seda toetas 1739. aastal välja antud Roseni deklaratsioon.
Ülejäänud Vene impeeriumis kaotati pärisorjus järk-järguliselt 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt Kaukaasias, toimus see hiljem ja näiteks Kalmõkkias alles 1892. aastal.
Viimase piirkonnana maailmas kaotati pärisorjus Afganistanis 1923. aastal ning Bhutanis ja Tiibetis 1959. aastal.
4. juuni sündmused Eestis:
1561 – Harju-Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinnaga andsid ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Esimeseks Eestimaa kindralkuberneriks sai Klas Kristersson Horn.
1704 – Põhjasõda – kindralfeldmarssal Boriss Šeremetjevi väed jõudsid Tartu alla.
1884 – Otepää kiriklas õnnistati sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, esimene Eesti lipp.
1889 – Venestamine. Aleksander III kinnitas Riiginõukogu otsuse «Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna eraõppeasutustes».
1915 – Esimene maailmasõda: saksa allveelaev U26 uputas Paldiskist lääne pool Vene miiniveeskaja Jenissei.
1916 – Tallinnas tähistati Eestimaa pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva.
1926 – sündis tõlkija ja luuletaja Ain Kaalep
1940 – Kristjan Raud valiti Nõmme aukodanikuks.
1971 – sündis luuletaja Karl-Martin Sinijärv
1988 – peeti esimesed iludusvõistlused pärast Teist maailmasõda. Miss Tallinna 1988 tiitli sai 19-aastane Heli Mets.
1988 – Tallinnas kinos Kosmos toimus Sõltumatu Noortefoorum, osavõtjaid oli ligi 1000.
2006 – Haapsalus avati Ilon Wiklandi majamuuseum Iloni Imedemaa (laste teemakeskus avati 1.07.09)
2019 – AS Elisa Eesti avas kõned 4G ja WIFi võrgus.
2022 – Tšellist Marcel Johannes Kits võitis Brüsselis klassikalise muusika solistide olümpiaks peetaval Belgia kuninganna Elisabethi konkursil kolmanda koha, Kits oli esimene Eesti muusik, kes jõudis selle konkursi finaali.
Ja maailmas:
781 eKr – Hiinas registreeriti esimene dokumenteeritud päikesevarjutus.
1206 – Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed lõid Holmi lahingus liivlasi. Langes liivlaste vanem Ako.
1249 – 6. ristisõja juht Prantsuse kuningas Louis IX randus Egiptuses.
1584 – Walter Raleigh rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.
1634 – Semlovos sõlmiti Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita Poljanovski rahuleping
1783 – vennad Montgolfierid esitlesid oma kuumaõhupalli ehk mongolfjeeri.
1794 – briti väed hõivasid Haitil Port-au-Prince´i.
1800 – Genova alistus Prantsuse vägedele.
1859 – Magenta lahing, Prantsusmaa võit Austria üle.
1867 – sündis soome sõjaväelane, poliitik ja president Carl Gustaf Mannerheim
1878 – Türgi loovutas Suurbritanniale Küprose, kuigi säilitas nimelise valitseja tiitli.
1913 – naisõiguslane Emily Davison jooksis kuningas George V hobuse ette, sai trampida ja suri hiljem meelemärkusele tulemata.
1916 – Vene väed kindral Aleksei Brussilovi juhtimisel alustasid pealetungi Galiitsias.
1920 – sõlmiti Trianoni rahu Ungari ja Antandi vahel. Ungari kaotas oma territooriumist 71 protsenti.
1942 – Teine maailmasõda: Vaiksel ookeanil algas Midway lahing.
1942 – Adolf Hitler
More saabus ühepäevasele visiidile Soome, et õnnitleda Soome kaitsejõudude juhatajat Carl Gustaf Emil Mannerheimi tema 75. sünnipäeva puhul.
1970 – Tonga sai iseseisvaks kuningriigiks.
1977 – NSVL ajakirjanduses avaldati uue põhiseaduse eelnõu.
1989 – Hiina võimud surusid Pekingis Taevase Rahu väljakul maha demokraatiat nõudvad meeleavaldajad. Mitusada inimest hukkus.
1989 – suri Iraani islamirevolutsioonis võtmerolli mänginud usujuht ajatolla Homeini.
1998 – Saksamaal kukkus sõiduauto sillalt raudteele ja põhjustas rongiõnnetuse, milles hukkus üle saja inimese ja umbes 200 said vigastada.
2011 – Tšiilis asuva Puyehue vulkaani purse peatas lennuliikluse Lõuna-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias.
4. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
4. juuni on Gregoriuse kalendri 155. (liigaastal 156.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. mai (1900–2099).
Sündmused
- 1561 – Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinnaga (6. juuni) andsid ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Esimeseks Eestimaa kindralkuberneriks sai Klas Kristersson Horn.
- 1704 – Põhjasõda, Tartu piiramine: kindralfeldmarssal Boriss Šeremetevi väed jõudsid Tartu alla.[küsitav]
- 1816 – Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus.
- 1884 – Otepää kiriklas õnnistati sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, esimene Eesti lipp.
- 1889 – venestamine. Aleksander III kinnitas Riiginõukogu otsuse "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna eraõppeasutustes".[1]
- 1915 – Esimene maailmasõda: Saksa allveelaev U26 uputas Paldiskist lääne pool Vene miiniveeskaja Jenissei.[küsitav]
- 1916 – Tallinnas tähistati Eestimaa pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva.[2]
- 1940 – Kristjan Raud valiti Nõmme aukodanikuks.
- 1988 – toimusid esimesed Miss Tallinna valimised. Miss Tallinn 1988 tiitli sai 19-aastane Heli Mets.[3]
- 1988 – Tallinnas toimus Eesti I Sõltumatu Noortefoorum.[4]
Maailmas
- 781 eKr – Hiinas registreeriti esimene ajalooline päikesevarjutus.[viide?]
- 713 – Bütsantsi keisriks sai Anastasios II[5]
- 1206 – Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed lõid Holmi lahingus liivlasi. Langes liivlaste vanem Ako.
- 1249 – Kuuenda ristisõja juht Prantsuse kuningas Louis IX randus Egiptuses.
- 1584 – Walter Raleigh rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.
- 1634 – Semlovos sõlmiti Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita Poljanovski rahuleping
- 1783 – vennad Montgolfierid esitlesid oma kuumaõhupalli ehk mongolfjeeri.
- 1794 – Briti väed hõivasid Haitil Port-au-Prince´i.
- 1800 – Genova alistus Prantsuse vägedele.
- 1831 – Belgia Rahvuskongress valis Suurbritannias elava Saksa printsi Leopold von Sachsen-Coburgi esimeseks belglaste kuningaks.
- 1859 – Itaalia teine iseseisvussõda: Magenta lahing, Prantsusmaa võit Austria üle.
- 1878 – Türgi loovutas Suurbritanniale Küprose, kuigi säilitas nimelise valitseja tiitli.
- 1913 – sufražett Emily Davison jooksis kuningas George V hobuse ette, sai trampida ja suri hiljem meelemärkusele tulemata.
- 1916 – Esimene maailmasõda: Vene väed kindral Aleksei Brussilovi juhtimisel alustasid pealetungi Galiitsias.
- 1917 – Anti välja esimene Pulitzeri preemia.
- 1920 – Esimene maailmasõda: sõlmiti Trianoni rahu Ungari ja Antandi vahel. Ungari kaotas oma territooriumist 71%.
- 1942 – Teine maailmasõda: Vaiksel ookeanil algas Midway lahing.
- 1942 – Adolf Hitler saabus ühepäevasele visiidile Soome, et õnnitleda Soome kaitsejõudude juhatajat Carl Gustaf Emil Mannerheimi tema 75. sünnipäeval.[6]
- 1970 – Tonga sai iseseisvaks kuningriigiks.
- 1977 – NSV Liidu ajakirjanduses avaldati uue põhiseaduse eelnõu.
- 1989 – Tian'anmeni meeleavaldused: Hiina võimud surusid Pekingis maha nädalaid kestnud meeleavaldused. Sõjaväeüksused avasid tule nende Taevase Rahu väljakule liikumist takistada püüdvate demonstrantide pihta. Ametlikel andmeil oli hukkunuid 300 ringis, nimeliselt on kindaks tehtud 202 hukkunut. Xi'anis, Wuhanis, Nanjingis ja Chengdus jätkusid rahutused ka pärast 4. juunit. Amnesty Internationali andmetel hukkus Chengdus 5. juunil vähemalt 300 tsiviilelanikku.
- 1989 – Ufa rongiõnnetus: Ufa lähedal süttis kahe reisirongi möödumisel sädemetest lekkinud gaasijuhtmest tekkinud gaasipilv. Hukkus 575 inimest ning vigastada sai üle 800.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 4. juunil
- 1694 – François Quesnay, prantsuse majandusteoreetik
- 1866 – Miina Sillanpää, Soome poliitik, riigi esimene naisminister
- 1867 – Carl Gustaf Emil Mannerheim, Soome sõjaväe ülemjuhataja ja president
- 1877 – Heinrich Wieland, saksa keemik, Nobeli auhind 1927
- 1879 – Alla Nazimova, vene näitleja
- 1903 – Jevgeni Mravinski, vene dirigent
- 1907 – Rosalind Russell, USA
More näitleja - 1915 – Modibo Keïta, esimene Mali president
- 1916 – Robert Furchgott, USA More farmakoloog, Nobeli auhind 1998
- 1926 – Judith Malina, USA More näitleja ja lavastaja
- 1926 – Ain Kaalep, eesti tõlkija ja luuletaja
- 1942 – Ilona Béres, ungari filminäitleja
- 1950 – Tiit Madisson, eesti poliitik
- 1971 – Joseph Kabila, Kongo DV president aastast 2001
- 1971 – Karl Martin Sinijärv, eesti luuletaja
- 1975 – Angelina Jolie, USA More filminäitleja
- 1983 – Liisi Koikson, eesti laulja
- 1985 – Lukas Podolski, saksa jalgpallur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 4. juunil
- 1039 – Konrad II, Saksa-Rooma keiser
- 1792 – Jakob Michael Reinhold Lenz, baltisaksa päritolu saksa kirjanik
- 1798 – Giovanni Giacomo Casanova, itaalia seikleja ja kirjanik
- 1809 – Nicolai Abildgaard, taani maalikunstnik ja arhitekt
- 1875 – Eduard Mörike, saksa kirjanik
- 1887 – Albert-Ernest Carrier-Belleuse, prantsuse skulptor
- 1936 – Richard Lange, Tallinna kullassepp
- 1937 – Hans Soots, eesti advokaat
- 1941 – Wilhelm II, Preisimaa kuningas ja Saksa keiser
- 1942 – Reinhard Heydrich, SS-i kõrge ametnik
- 1964 – Samuil Maršak, Vene luuletaja
- 1971 – György Lukács, ungari filosoof
- 1973 – Maurice René Fréchet, prantsuse matemaatik
- 1989 – ajatolla Rūḩollāh Khomeynī, Iraani usujuht
- 2006 – Endel Padrik, eesti näitleja ja raadiodiktor
Pühad ja tähtpäevad
- Eesti lipu päev
- Soomes kaitsejõudude lipupüha päev, Soome marssali C. G. E. Mannerheimi sünniaastapäev
Nimepäev
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181
- ↑ Hobiklubi Unic ja Unic Senior erahobiklubi juhi ning MissiMeistri tegevuse lühike koondkokkuvõte a.1975-2014 missestonia.ee
- ↑ Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 126
- ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
- ↑ Antero Raevuori. Hitlerin sokkolento Suomeen seura.fi
