Bentley võib ju olla meie unistus, kuid tuleb leppida Opeliga – kõlab nüüdse Läti peaministri ja mõne aasta eest parlamendis Rail Balticu uurimiskomisjoni juhtinud Andris Kulbergsi arvamus.

Kulbergsi, ja mitte ainult tema meelest, on Lätil tagumine aeg•
•
More küsida, millist kiirraudtee projekti riik vajab ja millist ta suudab ehitada. Kui rong sõidab olulistest linnadest kaugel ja ei jõua isegi Riiga, kuid samas maksab väga palju – kas see rööbas ikka viib õiges suunas?

Läti rahandusminister Maris Kucinskise (Ühenenud Nimekiri) sõnul on riik võtnud kohustuse tuua Rail Balticu projekti nii palju selgust, kui see võimalik on.

“Ei tea, kas eestlased sellega nõustuvad või ei, kuid 2030. aastaks kõik päris kindlasti valmis ei saa. Peame valmistuma Euroopa Liidu fondide järgmiseks rahajaotuseks. Peame olema valmis võitlema selle eest, mis on sealt võimalik saada. Oleme kõik “kullatud” asjad ja lisad sellest projektist välja arvanud. Teeme kõik selleks, et vähemalt selle valitsuse töö lõpul öelda Eestile ja Leedule, mida meie oleme valmis tegema. Mõistame ju hästi, et kui osal teest valitseb tühjus, ei saa seal keegi sõita,” sõnas Kucinskis.

Läti on sõlminud põhitrassi ehituseks lepingu ühe konsortsiumiga. Ja ühe kilomeetri rajamise hind on kordades kõrgem kui Eestis ja Leedus. Võimalik, et 50 miljonit eurot tuleb paarile Euroopa fondile juba tagasi maksta, sest seda raha pole suudetud õigel ajal ära kasutada.

“See projekt on ühiskonnas seatud nii halba valgusse, et enamik elanikest ei soovi selle jätkamist. Roheliste ja Talurahva Liit on samuti skeptiline, kas selle hinnaga ja sellises mahus suudame Rail Balticut arendada. Kui jääme esialgse rahastusmudeli juurde, siis loomulikult me toetame seda,” sõnas seimi liige Armands Krauze Roheliste ja Talurahva liidust.

Arvestada tuleb sedagi, et Rail Baltic pole ei ainus ega ka kõige tähtsam probleem, mis Läti uuel valitsusel kiiresti lahendada tuleb.

“Mul on siin eelmise valitsuse pärand – 785 tegemata jäänud tööd. Need on lisaks sellele, mille kallal oleme ise võtnud kohustuse töötada,” sõnas peaminister Kulbergs.

Peaministrina pole Andris Kulbergs veel sisulisi Rail Balticu plaane üldsusele avanud, kuid kinnitas, et võtab projekti oma otsejuhtimise alla. Seni on Lätis arendatud justkui kaht erinevat Rail Balticut – üht, mis peaministrite kohtumistel edeneb hoogsalt, ja teist, mille kohta ei tea keegi, kust see algab ja kus lõpeb ning kes on rongijuht.