Neljapäev, juuni 04, 2026

Eesti Uudised, RSS, Välismaa

Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis

Ukraina ründas Peterburi ja strateegilist sõjatehast Tambovis

Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 3. juunil kell 11.40:

– Ukraina korraldas rünnaku Peterburi piirkonnale;

– Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis;

– Droonirünnak Moskvale;

– Zelenski: Ukraina valmistub ründama Vene raketitootmist;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit.

Ukraina korraldas rünnaku Peterburi piirkonnale

Ukraina korraldas ööl vastu kolmapäeva laiaulatusliku õhurünnaku Peterburile ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis asuvatele sihtmärkidele.

Sotsiaalmeedias levisid kolmapäeval teated koos fotode ja videotega Peterburi naftaterminali sattumisest Ukraina rünnaku alla.

Venemaa suuruselt teist linna ümbritseva Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko ütles kolmapäeva hommikul sotsiaalmeedias, et oblasti kohal alla tulistatud droonide arv on tõusnud 59-ni. Lahinguoperatsioonid jätkuvad, lisas kuberner.

Varem olid võimud teatanud, et Leningradi oblasti kohal hävitati 30 mehitamata õhusõidukit.

Rünnaku toimumist kinnitas ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes teatas kolmapäeva hommikul, et Ukraina kaitsevägede õhurünnak tabas mitmeid olulisi sihtmärke Venemaal, sealhulgas Peterburi naftaterminali, Kroonlinna mereväebaasi ja kaitseettevõtet Tambovi oblastis.

Zelenski teatas ühismeediapostituses, et öises operatsioonis osalesid Ukraina julgeolekuteenistuse, droonivägede, erioperatsioonide väejuhatuse, kaitseminiseeriumi luure peavalitsuse ja riigi piirivalve üksused. Ukraina õhurünnakud tabasid sihtmärke kuni 1100 kilomeetri kaugusel Venemaa territooriumil.

Kommenteerides Peterburi naftaterminali tabamist, märkis Zelenski, et terminal on osa Venemaa naftatööstusest, mis töötab Vene agressioonisõja heaks.

Teine sihtmärk oli aga Kroonlinna mereväebaas, kus asuvad puhtalt sõjalised rajatised.

“Täname meie sõdureid täpsuse eest. Ukraina pikaajaliste sanktsioonide plaani rakendatakse täpselt nii, nagu rahu saavutamiseks vaja,” märkis Zelenski.

Väljaanne RBK-Ukraina märkis, et öösel droonirünnaku alla jäänud Peterburi sadamas asuv naftaterminal on Loode-Venemaa suurim nafta ümberlaadimise kompleks.

Õhurünnakute tõttu suleti Peterburi Pulkovo lennujaam ning võimud hoiatasid, et Leningradi oblasti õhuruumis kehtestatud piirangute tõttu võivad ka Kaliningradi oblasti Hrabrovo lennujaama lennuplaanid muutuda.

Kolmapäeval peaks Peterburis algama suur majanduskonverents, mida on nimetatud ka “Vene Davosiks” selles Šveitsis mägikuurordis toimuva iga-aastase maailma liidrite kokkutuleku järgi.

Samas teatas Vene sõltumatu väljaanne Meduza.io, et linnaelanikud kurdavad mobiilside katkestuste pärast.

Ukraina väljaanne Dialog.ua vahendas aga meedias levivaid spekulatsioone, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin võib loobuda osalemast Peterburis algaval majandusfoorumil. Meduza andmeil pidanuks Putin foorumil esinema reedel, 5. juunil.

Putin on kasutanud foorumit platvormina, et demonstreerida oma riigi majanduslikku vastupidavust ja anda märku, et Venemaa on avatud äritegevusele vaatamata lääne sanktsioonidele ja diplomaatilisele isolatsioonile pärast Ukraina täiemahulist sissetungi. Eelmise aasta foorumikõnes kuulutas Putin, et kogu Ukraina kuulub Venemaale.

Investeerimisfoorum, mis on viies pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukraina vastu täiemahulist agressioonisõda, peaks algama päev pärast Venemaa korraldatud ohvriterohket õhurünnakut Ukraina linnade vastu, milles hukkus 23 ja sai viga vähemalt 130 inimest.

Majandusfoorumi toimumispaik, Expoforumi konverentsikeskusess, asub umbes 17 kilomeetri kaugusel Ukraina rünnaku alla sattunud naftaterminalist.

Foorumil peaks osalema ka USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni liige, mis on teadaolevalt esimene Ameerika ametliku esindaja osalemine üritusel mitme aasta jooksul, märkis väljaanne The Kyiv Independent.

Ööl vastu kolmapäeva andis Eesti kaitsevägi Lõuna-Eesti elanikele drooniohu hoiatuse, mis tähendab, et idapiiri taga liikunud droonid võisid sattuda ka Eesti õhuruumi.

Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis

Venemaa üks suurim kaitsetööstuse ettevõte, Tambovi oblastis Mitšurinskis asuv tehas Progress sattus ööl vastu kolmapäeva Ukraina droonide sihtmärgiks, selgus sotsiaalmeediapostitustest. Tehases puhkes pärast tabamusi tulekahju.

Pealtnägijate jäädvustatud videokaadrites Progressi tabanud rünnakust on kuulda lendavate droonide heli, millele järgnesid plahvatused ja seejärel tulekahju.

Progress on üks Tambovi oblasti suurimaid tööstusettevõtteid, see toodab seadmeid lennukitele ja raketijuhtimissüsteemidele ning ka tsiviiltooteid, sealhulgas elektriseadmeid ja tooteid nafta- ja gaasitööstusele.

Tehast on tabanud Ukraina õhurünnakud ka tänavu veebruaris, eelmise aasta juunis ja 2024. aasta detsembris.

Droonirünnak Moskvale

Droonirünnakutest teatati ööl vastu kolmapäeva ka Venemaa pealinnas Moskvas. Linnapea Sergei Sobjanin raporteeris öö jooksul korduvalt pealinna suunas lendavate mehitamata õhusõidukite tõrjumisest.

“Kaitseministeeriumi õhutõrje hävitas kaheksa Moskva suunas lendavat mehitamata õhusõidukit. Hädaabiteenistused töötavad õnnetuspaigal,” kirjutas ta umbes kell üks öösel, millele järgnes mitu sarnast teadet.

Pisut enne kella nelja teatas ta 13. drooni mahavõtmisest Vene õhutõrje poolt.

Zelenski: Ukraina valmistub ründama Vene raketitootmist

Ukraina valmistab ette rünnakuid Vene ettevõtete vastu, mis on seotud rakettide tootmisega, teatas president Volodõmõr Zelenski teisipäeval tehtud igaõhtuses videopöördumises.

“Täna oli luure peavalitsuse (GUR) ettekanne, sealhulgas Venemaa raketitoodangust. Valmistame ette uusi vastumeetmeid. Me teame, et venelased kardavad väga meie Ukraina raketivõimeid,” ütles ta.

President märkis, et Venemaa on võtnud üheks peamiseks sihtmärgiks Ukraina ettevõtted, mis tegelevad rakettide arendamise ja tootmisega.

“Me vastame,” rõhutas Zelenski.

Ukraina president tõi ka välja partnerriikide tegevuse, eriti sanktsioonide olulisuse.

“Me peame Venemaale probleeme looma, et tal oleks raskem teiste elu rikkuda. Töötame praegu aktiivselt Euroopa Liiduga 21. sanktsioonipaketi kallal ja loodame, et meie Ukraina sanktsioonide ettepanekud on tõhusad,” ütles Zelenski videopöörumises.

“Vajame rohkem vahendeid sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks. See peaks olema 21. paketti lisatud – kõik, mis piirab Venemaa sõjalist tootmist,” ütles ta.

President rõhutas ka, kui oluline on töötada selle nimel, et Ukrainal oleks õhukaitseks vajalikud raketid ja süsteemid, elutähtis luure ja muu, mis aitaks elusid päästa.

Ta teatas ka aktiivsetest diplomaatilistest pingutustest selles valdkonnas järgmiseks kuuks.

“On selge, et Euroopa vajab omale ballistiliste rakettide vastast süsteemi, sellist, millel on piisav võimsus tagada kaitse iga ohu eest. Selle tulemuse saavutamiseks toimuvad läbirääkimised ja kohtumised. Täna kiitsin heaks juunikuu diplomaatiliste ürituste vastava ajakava, me töötame aktiivselt,” ütles Zelenski.

President märkis, et Venemaa ei saa rakette toota välisriikidest imporditud komponentideta ning süüdistas importijaid ning kõiki, kes aitavad Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida, ukrainlaste tapmises osalemises.

Zelenski väljendas ka kahetsust, et Ukraina õhukaitse varustustase ei võimalda kõiki Vene rakette alla tulistada.

Venemaa korraldas ööl vastu teisipäeva suure õhurünnaku Ukraina linnadele. Dnipro linnas sai Vene rünnakutes surma 16 inimest, nende seas kaks last, ja veel 42 vigastada. Kiievis hukkus kuus ja sai vigastada 90 inimest.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 368 040 (+1130)

– tankid 11 974 (+5)

– jalaväe lahingumasinad  24 673 (+7);

– suurtükisüsteemid  43 172 (+60);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1826 (+5);

– õhutõrjesüsteemid  1403 (+3);

– lennukid 436 (+0);

– kopterid 353 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1548 (+6);

– operatiivtaktikalised droonid 325 615 (+1853);

– tiibraketid 4733 (+40);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 102 575 (+437);

– eritehnika 4245 (+4);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga